Üks paremaid fantasy jutte, mida kunagi lugenud olen. Jutul on lihtsalt meeldiv psühholoogilne ja mõtlik alatoon. Autori kirjeldus vanaks jäänud lohest Snorgudist ja tema saatusest teeb südame ikka väga kurvaks. Samuti räägib jutt otseselt inimeste reeturlikusest ja petmis oskustest, millele vaesel vanal lohel pole midagi vastu panna. Kuigi tema inimeset sõber Caliban ta raha eest reedab, saab lohe temalt kaastundest siiski jõu viima-seks võitluseks. Oma südametunnistuse rahustamiseks lausub Caliban, et Snorgrud oli vana ning tema elu vajab elamiseks raha(oli enam-vähem niimoodi). Ehk teisisõnu suurepärane jutt inimeste sallimatusest teiste (mõtlevate)olendite suhtes(muidugi ega lohedki nii süütukesed polnud aga ikkagi). See arvustus kukkunud just kõige parem välja aga eks ma proovi tulevikus pare- mini.