Tulnukad maandusid Rovaniemi kandis ja hakkasid metoodiliselt maad inimestest puhastama. Ühtegi aastaarvu romaanis ei esine, oletatavasti on ülemaailmne sotsialistlik rahuriik mitte väga kauges tulevikus juba saabunud, sest vaestel inimestel ei ole enam relvi, millega nende vastu võidelda. Viimases hädas kruvitakse postamentidelt maha vene T-34 tankid. Muuseumidest kokku laenatud katjuushade üksus on isegi nii kõva sõna, et laseb tulnukad sõna otseses mõttes plekiribadeks. Loomulikult lõpetavad tulnukad ikkagi halvasti.
Farsina oleks see romaan kõva sõna, aga mul on kuri kahtlus, et autor on asja ikka tõsiselt mõelnud. Üldmulje jäi igatahes selline, et on võetud film "Mars attacks", liidetud sellele "Independent Day", lisatud igaks juhuks veel veidi friigilikkust --pandud inglisarnased tulnukad kaktustest kasvama -- ning 99% elanikkonnale suured roosad prillid. Kuigi raamat on kirjutatud tosin aastat varem kui mainitud filmid tehtud. Ja miks põrgu päralt need tulnukad Soome pidid maanduma, kui nad seal kliimas kasvamiseks kindlasti kasvuhoonet vajavad?! Just ülepingutatud ebausutavuse pärast üle 2 ei taha kuidagi anda, ehkki antud romaan on seniloetud Krögeri teostest kõige soravama sulejooksuga.