Kröger on üpris viljakas saksa autor, kes kirjutas jumal teab millisele sihtgrupile. Kaldun isegi arvama, et pigem iseendale, kuigi pealt 20 romaani autoril peab olema lugejaid, muidu teda ju lihtsalt ei avaldataks. Igatahes mina pole veel leidnud ühtki meelepärast teksti, ehkki pihku on neid sattunud juba üsna ohtralt.
Romaanis on 2 iseseisvat süžeeliini. Kõigepealt Maal labor, kus püütakse taimegeene siirdada loomsetesse rakkudesse -- fotosünteesivõime omandamise eesmärkidel. Ja teine Marsil, mis on suuresti Maa-sarnaseks muudetud -- metsad ja muu floora juba kasvab, loomastikku aga veel ei ole. Ühtäkki kohtab üks teadlane-metsavaht kanjonis üleni rohelist alasti naisterahvast. Naine on täiesti metsik, inimkeeli ei räägi üldse. Probleem üks -- seda ei saa olla, sest seda ei saa ju olla. Ja probleem kaks -- aga kuna see on, siis mis edasi teha? Kuigi autor tõmbab mõlemad liinid lõpuks kenasti kokku, on kogu tekst lihtsalt igav.