Romaan, mille sisu on ülimalt naiivne. Ilmselt on ülemaailmne kommunism juba saabunud, kuigi mina küll seda välja lugeda ei osanud.
Lühidalt sisu kokku võttes: Päikesesüsteemi uurima saabunud tulnukate baaslaev millegipärast haihtub ning väikese uurimislaeva meeskond venitab hädavaevu Maale välja, prantsatades otse muistse inkade linna varemete lähistele. Lisaks kõikvõimalikele oh-idele ja ah-idele Maa elukate ja muu elu-olu aadressil painab tulnukaid valus probleem - kuidas ehitada uus baaslaev, millega siis koju tagasi põrutada. Mingit salatsemist ja militaarse kallakuga sigatsemist inimeste poolt kusjuures praktiliselt ei esine.
Sõnu ritta seada Kröger oskab, aga teema lihtsalt ei vea välja. Nagu ma juba eelpool mainisin, selline eriti sinisilmselt naiivne tekst. Polegi hulk aega ühtegi niisugust lugema juhtunud, seepärast annan heatujuliselt ka 4 ära