Vance on science fantasy üks väljapaistvamaid esindajaid. Teiste selle suuna esindajatena olgu mainitud Zelazny (Amberi sari), Sprague de Camp, Anne McCaffrey ja Andre Norton. 1950 ilmus kuuest peatükist (=iseseisvast novellist) koosnev “Surev Maa”– Vance debüütraamat. Novellide tegelased seiklevad sureval Maal, ka Päike on juba vana ja punane. Teadus on unustatud, võimul on nõidus ja maagia. Nii mõnigi võluloits on samuti unaruse hõlma vajunud. Selle teose teeneks tuleb lugeda fantasy viimist kaugesse tulevikku. Kauge tuleviku kontseptsiooni kasutasid hiljem väga edukalt Wolfe ja Moorcock. Umbes viis aastat tagasi ostetud “Surevat Maad” ei ole ma kordagi tahtnud uuesti lugeda. Liialt tõsimeelne. Vance Cugeli lood on tükkis teine tera. Hindeks kolm, kuna ei või eitada Vance head stiili ja raamatu tähtsust.