VÄGA piiripealne ulme... Tegevus toimub mõned aastad pärast esmailmumist. Üks mehike kondab ringi mahajäetud tuumapolügooni ja näeb nägemusi. Midagi fantastilist ei toimu. Depressiivne (mõtte)maastik on iseenesest hea, aga kardetavasti on kirjanik üritanud midagi öelda ka ameeriklaste kollektiivse südametunnistuse teemal, mille eest üks hindepunkt raudselt maha läheb.