1.
15
3.333
1.
2
4.0
1.
5
3.0
2.
2
3.5
3.
4
4.5
4.
12
3.667
5.
3
4.333
6.
8
3.625
7.
3
2.667
8.
4
4.25
9.
3
3.333
10.
5
3.4
11.
3
2.0
12.
13
2.385
13.
5
3.6
14.
3
2.667
15.
1
4.0
17.
4
2.25
18.
1
3.0
19.
8
3.0
20.
14
2.786
22.
3
2.667
23.
4
2.0
24.
4
2.5
27.
5
3.2
(jutt aastast 1993)
eesti keeles: antoloogia «Eesti ulme antoloogia» 2002
Lisaks vaid niipalju, et tegu on tõesti hädise jutuga, kus püütakse edutult üheks siduda unise Esti provintsilinna elu-olu ning galaktilises mastaabis kosmoseooperit. Tulemus on nadi ka siis, kui ma ei võrdleks seda mitte millegagi... kui võrdleks, paneks ühe! Kui tahta öelda midagi positiivset, siis provintsilinnna elu-olu tuli autoril veenvamalt välja. Kui kas seda nüüd ulmejutu puhul väga positiivseks pidada saab? Eriti kui ulmeosa peaaegu et puudub.
Kaks, sest jälle olen ma ühe jama võrra targem.
Tagantjärele tarkusena võiks öelda, et antud jutt on kohalikus ulmes üks esimesi tekste, kus Raimond Kaugveri stilistikat järgides ning kohutavalt moraliseerides pannakse paika mingeid autorile endale olulisi asju. Ja et autor on kunagi ulmest huvitatud olnud, siis valatakse see kõik mingi maitsetu ulmesoustiga üle. Urmas Alase «novaatorlus» pole kahjuks vett vedama läinud – Indrek Hargla on tänapäeval selle tehnika aktiivsemaid rakendajaid kodumaises ulmes. Jah, loomulikult võib ulmes lahendada ka kõiksuguseid päevakajalisi argiprobleeme, kuid sel juhul peaks ka mingigi põhjus olema, et miks tegevustikule ulmeline varjund on antud. Urmas Alase jutust jäi mulje, et seda on tehtud vaid selleks, et ulme abil teksti paremini müüa. Võimalik, et ma eksin, kuid arvaja ning hinde panija olen siiski mina.
