(jutt aastast 1992)
eesti keeles: antoloogia «Eesti ulme antoloogia» 2002
Juttu «Kaunis kannibaalia» lugedes on üsna selge, et mingeid erilisi eesmärke autor endale ei seadnud. Paroodiamaigulise seiklusloo kohta on teostus siiski liialt abitu. Iseäranis häiris mind Eriliselt Vinge Venna puhkuseta töötamine – see kraaklemine ülemusega oli masendavalt abitult ja iseäranis stamplikult kirja pandud. Planeedil kippus lugu aga lõpupoole liialt pateetiliseks kätte ära minema. Tulemuseks ongi selline segapuder, mis läbi häda nõrga kolme kätte saab.
Sisu kohta vast niipalju, et algus on üsna samasse kanti Robert Sheckley jutuga «Tont nr. 5» (Ghost V). Et on suurepärane planeet, aga inimesed kaovad sealt jäljetult. Loomulikult pole sellise algusega juttu vaid Robert Sheckley kirjutanud, aga mulle tuli miskipärast kohemaid just Sheckley meelde. Jutt ise on õnneks siiski pisut teise ideega, kuid kahjuks liigagi tuimalt kirja pandud.
Kui värskeid mõtteid pole, siis on teostus eriti oluline. Ah, tegelikult on teostus alati oluline, kuid ajaviitekirjanduse puhul on konarlikkus juba rohkem kuriteo kanti kiskuv tegevus. Kahest päästab vaid ajalooline perspektiiv – Urmas Alas ajas sel hetkel seda Eesti Ulme Asja praktiliselt ainuisikuliselt. Tegelikult meeldis mulle ka jutu algus (pean silmas seda sissejuhatust, mis eelnes ülesande saamisele), kuid kahjuks toredaks alguseks see vaid jäigi.
"Kannibaalia" kubiseb nüridest klisheedest ja stampidest. Ja lollustest. Kui kadunud on mitusada inimest, ei saadeta seda uurima üks (1) mees, vaid hambuni teaduse ja kõige muu tarvilikuga varustet meeskond. Ammugi ei saadeta puhkamata inimest.
Tundub, et bioloogiliselt on ainult kannibalismist elatuva liigi eluspüsimine nonenss? Liik, kes sööb ennast, et edasi elada? Kui see isegi võimalik on, vajanuks asi lähemat käsitlemist.
Ja siis see Kõva Kutt (peategelane), kes oma hoiakutega meenutab rohkem koomiksitegelast kui eriagenti. Ei, pole võimalik rahuldavalt hinnata.
Saab "kolme" vist ainult sellepärast, et on piisavalt lühike ja kõlbas ajaviiteks lugeda ka kolmandal korral.