Okey, võtle kätte Bradbury emakeelne kogumik “Kaleidoskoop” ja seal on jutt “Ootaja”(isegi pealkiri on Alasel sama!):
1.lause: Bradbury: “Ma elan kaevus.” – Alas: “Ma leban liivas.”
2. lause: B: “Ma elan kaevus nagu suits.” – 4. lause: Alas: “Nagu suits imbun igasse prakku ja uurdesse.”
3.lause: B: “Nagu aur kivist kurgus.” – A: “Nagu puu sirutun edasi.” Jne.
Vahepeal on mõned variatsioonid, aga mõlemas versioonis läheb see keegi rändurite tajusse ja tunneb ja kogeb seal nende kaudu. Ja mõlemad lood lõppevad ühte moodi:
Viimane lause: B: “Ma lihtsalt ootan.” – A: “Olen jälle ootel.”
No ma ei tea... Olgugi, et Bradbury on emakeelde tõlgitud, jätkus Alasel ometi julgust jutul veel korra ilmuda! Häbi, mees, häbi! Ma ei usu nüüd enam eluilmas, et sa mõne loo ka ise välja mõelnud oled. Ja häbi Eesti ulmekogumikule, et see plagiaadiaga algab! Kohe näha, kuidas Eesti Värk käib! Aga vähemalt oli plagieerimiseks hea jutt valitud. Asi seegi! (Bradbury saab loo eest VIIE, Alas paraku ÜHE, sest mahakirjutamise eest meil häid hindeid ei anta!)