Oberg ja Muhel istuvad siis oma büroos ja mis neil seal ikka teha, üks lahendab ristsõnu ja teine loeb prussakaid kokku, keegi tööd pakkuma ei tule ja pangaarve ka juba tühi... Aga järsku tormab sisse miski parmu moodi olevus, kes kukub mingeid roosasid elukaid kõmmutama ja jaurab mingist planeedist, kus neid palju olevat, aga muidu suurepärane plannet. Ostabki siis Oberg odavalt selle planeedikese ära ja asuvad nad asja uurima. Ehk jälle üks neist n-st planeediloost. Lugu võiks isegi nelja saada hädapärast, aga lõpp rikkus natuke asja ära. Kuidagi kähku sai pastakas tühjaks. Hoog oli kenasti sees, aga siis... tirtsti ja jutt otsas. Sellepärast ka punkt maha veel. Teine sellepärast, et eriti midagi uut ei pakkunud, ikka needsamad kanged sellid ja ikka needsamad tundmatud eluvormid ja ikka needsamad isesugused kooslused.Kolm.