Lugu jätkub sealt, kus teine osa lõpeb: Niall väljub Tornist ja ta on täis tahet ämblike ülemvõim kukutada. Kuidas see võimalik peaks olema, on väga kahtlane. Noormees on enam-vähem üksi, sest ämblike linna inimkond on allutatud ämblike tahtele ja kas Nialli enda võimetest piisab? Tal on tugevat parapsüühilised võimed ja Tornist kaasa saadud mõningad abivahendid (toidutabletid, linna plaan, hulk uusi teadmisi jms). Kuna ta on juba ämblike poolt tagaotsitav, tuleb tal varjuda. Esimene siht on teisel pool jõge asuv orjade linnaosa, kus oleks võimalik sulanduda. Sealt edasi viib tee aga teda otse linna kõrval asuvasse teise linnakesse, kus on võimul põrnikad. Ka põrnikad on allutanud inimesed enda teenriteks, ent see suhe on palju sõbralikum, võib-olla seetõttu, et põrnikad ei näe inimeses kõhutäit. Põrnikate ja ämblike vahel on sõlmitud rahuleping, mis kehtib siiski vaid ämblike armust, kes võiksid soovi korral põrnikad maatasa teha. Niallil tekib hea klapp ühe põrnikate meistriga (üks asjalik ja tark mees nimega Doggins), keda võiks nimetada pürotehnikuks - nimelt on põrnikad väga suured plahvatuste fännid ja keegi peab neid vaatemänge neile korraldama. Koos selle meistri ja veel paarikümne mehega üritatakse leida kunagi imestest maha jäänud relvaladu, mis leitaksegi. Sealt saab grupp hulga laserrelvi, millel on omadus kogu kiire ette jääv mateeria hävitada. Nende relvade abil saab juba läbirääkimisi pidada, ent ämblike käes on pantvangiks Nialli lähedased...
Taas selline väga seikluslik lugu, madinat ja eetilisi valikuid. Lugu lõpeb nii, et on selge: see peab jätkuma. Oodata on sõda põrnikate ja ämblike vahel. Niall asub ilmselt põrnikate poolel lahingusse, sest need annavad talle poliitilise varjupaiga. Jälle raske hinnata - kolm või neli?