Jutustajaks on fotograafia- ja arheoloogiahuviline noorem mees, kes saab ekstsentriliselt arheoloogiaprofessorilt (kelle nimi on Clark Ashton Scarsdale!) kutse osaleda salajasel ekspeditsioonil. Kuhu täpsemalt ja milleks, jääb enamikule reisi viiest osalejast saladuseks, ent teatakse siiski, et kuidagi on seotud see seotud salapäraste hieroglüüfidega kaetud savitahvlitega, mis hiljuti avastati. Seltskond suundub Aasiasse, kuhugi Tiibeti kanti. Sellele teekonnale on autor pühendanud palju trükiruumi – ligi poole romaanist (mis, tõsi küll, ei ole eriti mahukas – ja see on suhteliselt tuimalt kirja pandud: midagi erilist ei juhtu, tegelaste sisemusse ei süüvita. Pigem tundub see spetsiaalsetes traktorites tehtav rännak pisut koomiline. Mustade Mägede juures sisenetakse mäestiku sisemusse ja suundutakse miilide kaupa teadmata eesmärgi suunas. Romaani viimane kolmandik korvab aga actioni osas esimese poole tuimuse. Juba mäe sisemuses asuvate käikude suuruse järgi saadakse aimu, et võitlusse tuleb asuda hiiglaslike olevustega. Romaani tagumises otsas saab lugeja siis ka aru, et lugu paigutub Cthulhu Mythosesse.
"Great White Space" peaks idee järgi olema kirjutet Lovecrafti romaani "At The Mountains Of Madness" ainetel (teos ongi pühendet Lovecraftile ja Derlethile), kuid mõningate märkide järgi kaldun arvama, et mõjusid on ka Conan Doyle´i "Kadunud maailmast" (ekstsentriline professor; tegevus ei toimu Antarktikas) ja Verne´i "Reisist maailma sisemusse". Ilmselt on siin oma osa ka tegevuse toimumise ajajärgul (1930-ndate algus) kui ka vanamoodsal-konservatiivsel kirjutamisstiilil. Aga midagi väga uut ja huvitavat Copper oma raamatus ei paku. Võin ju kolmele plussi lisada, aga nelja välja ei vea.