Tegu on mõttelise järjega Lovecrafti jutustusele "Shadow Over Innsmouth" ja soovitav on seda viimast enne lugeda. Innsmouthi sündmustest (1927) alates on palju vett merre voolanud, on hipiajastu ja tegevus toimub California lähedal. Hüpnoosi temaatikat uuriv teadlane saab kutse osaleda ühes teadusprojektis, mida viivad läbi Wilhelm ja tolle suhteliselt atraktiivne naisassistent Jo. Uurimise objektiks on delfiinid, nende intellekt, suhtlemine omavahel ja inimestega. Jo, kelle välimust tumestab mõnevõrra ihtüomorfne varjund, veedab suure osa ajast basseinis, kus talle on seltsiks Flipi-nimeline delfiin. Naise ja looma vahel valitseb tihe sõprussuhe. Hüpnoosispetsialistile näib, et delfiin ainult mängib ajudeta olevust, varjates oma kõrget intellekti. Sellest hoolimata alustatakse katseid, mille sisuks on Jo hüpnotiseerimine transsi ja selgitamine, kas sellises seisundis on inimene võimeline loomalt mingeid telepaatilisi signaale vastu võtma. Labori lähedal mere ääres pesitseb aga hipikommuun, kes on veendunud, et teadlased mängivad tulega ja võivad tahtmatult äratada inimsoole vaenulikke iidseid kosmilisi jõude.
Vinge lugu. Poleks uskunudki, et sellest läbinämmutatud teemast veel midagi huvitavat saab välja pigistada. Žanrilt selline õuduse ja SF-i segu, peale selle ka parajalt (ja mõnusalt)delfiinivaenulik. Tasub lugeda.