Olen vist natuke imelik küll, aga see lugu meeldis mulle nii esimesel korral, kui ka teisel korral, kui ka kolmandal korral. Kõige rohkem meeldis ta muidugi peale noid Naiste maailmasid, siis tuli ikka nende lugude vahe eriti hästi välja. Muidugi, kui nüüd ausalt öelda, siis meeldis mulle muidugi too lühiromaanike üksjagu rohkem (see oli see "Harduse tagamaad"), aga too on ka selline suht mõnus lugu. Räägitakse selles loos sellest, kuidas üks prof. räägib mingile vanale tuttavale ajakirjanikule oma uurimustest ja muust säärasest. See värk on seotud miskiste mõistuslike eluvormide otsimisega kosmosest. Eks ta üks selline paras pula ole ja natuke selline paralugu ka omamoodi, aga igati muhedalt välja kukkunud. Nu mingitele tõsimeelsetele ulmefännidele kindlasti ei soovitaks, aga nondele, kellele igasugused kiiksukesed ja muu säände jubin meelepärane on... miks ka mitte. Ise panen küll viie, nagu juba eespool mainisin ja ilmselt loen seda lugu ka edaspidi.