«Lill» on selline olmeline libaulmejutt. Pean silmas seda, et autor jätab üsna lahtiseks selle, kas jutt on ulme, või pole: igatahes jutu tegelased peavad loos toimuvat ulmeliseks. Vähemasti arvab nõnda kord üks, kord teine jutu kangelanna. Tegelikult polegi tegu päris tüüpilise ulmejutuga, pigem on see nn. veider linnaproosa, või maagiline realism.
On kaks naist, kes töötavad mingis kontoris. Üks neist avastab oma kodust mingi tundamatu lille... ning mõne aja pärast hakkab ta lillele omistama teatavaid fantastilisi omadusi. Jutt ongi sellest, kuidas need naised elavad, kuidas nad selle lille olemust uurivad ning kuidas selle lillega seonduv nende elu muudab. Kõik on kirja pandud sellise südamliku ja leebe huumori/irooniaga, et lugemise lõppedes jääb mõneks minutiks suunurka püsima selline muhe muie.
Jutt pole just mingi epohhiloov tekst, aga selline mõnusalt professionaalne lugu küll, mille lugemist kindlasti kahetsema ei pea. Ning autoril on täna sünnipäev ka!