Alternatiivajalugu oleks vast palju öelda, pigem lihtsalt alternatiivne Mark Twain. Ameerika kodusõja keerises. Või siis lihtsalt noor mees, kes on kaotanud kaks venda, näeb nende hukkumist ja muid veel juhtumatagi pahandusi alatasa unes, armastab nähtu ja mõeldu kohta märkmeid teha ning parema tegevuse puudumisel on ühinenud sõjaväestunud üksusega. Mis üldiselt koosnebki meestest, kel vastaspoolega mingi isiklikku laadi kana kitkuda. Pluss neeger, kes sõdib raha teenimiseks.
Lausa Faulkner seesinane Denton nüüd ei ole, aga natuke sinnapoole küll, ehk siis kirjutada mõistab. Tollast koloriiti kasutada ja dramaatikat kruttida. Ulmest on asi küll kaugel, eriti lugeja jaoks, kes isand Clemensi eluloo üksikasju peast ei tea. Aga see võtab ainult ühe hinde alla.
Teine punkt läheb selle nahka, et minu sümpaatia on rohkem nagu Lõuna kui Põhja poolel. Ja kuigi autor tahab oma kangelase vedada nagu mingi kolmanda, neutraalse tee peale, ei veena ta sellega ära. Aga lugeda tegelikult kannatab küll.