Lugu teadvusega viiekorruselisest kortermajast. Maja on mõtlev olend, kes kaitseb oma maja elanikke ja mängib vingerpussi sissetungijatele, näiteks varastele. Põhitähelepanu on keskendunud korterile nr 48, kus elab invaliidist nooremapoolsem mees Tiidrik. Tema on Maja erilise hoole all - hoone teeb vajadusel ta põranda pehmeks, kui noormees kukub või aitab muul üleloomulikul moel. Tiidrik märkab, et toimub midagi imelikku, aga endast välja see teda ei vii. Tema mõtted on rohkem poeneiu juures, kes invaliidile süüa toob ja lisaks veel niisamagi külas käima hakata lubab.
Lool on nagu algus, aga keskpaika ja lõppu ei ole. Jutu idee ei ole teab mis värske ja ainult idee teadvusega majast ei tekita piisavalt huvi. Natuke kaastunnet puudega inimeste suhtes on kõik, mida "Maja" tekitab.