Romaani peategelane on keegi Sergei Kononov. Tavaline (nõukogude) vene nooruk. Aga kui täpsemalt järgi mõelda, siis mitte päris tavaline. Ning elukohtki pole tal päris tavline. Sergei elab Majas. See Maja on sihuke spetsiifiline koht, kus elavad erilised inimesed, mida korrus kõrgemal, seda erilisemaks nad muutuvad. Lühidalt Sergeil (või tema isal) pole mingi vaev soovida omale mõnda asja, mida nad kasvõi hetkeks on näinud. Ka võivad nad suvaliselt trepilt kanduda mõnda teise kohta, peaasi, et nad seda saabumispaika suudaksid endale hästi ette kujutada. Majas elab ka keegi lurjus - Kardinal. Lisaks pisematele seiklustele, moodustabki romaani põhisisu Sergei ja ta isa vastaseis Kardinaliga. Ning see võitlus ei toimu vaid meie maailmas. Näiteks ka maailmas, kus Kardinali islamiidee on hakanud vilja kandma. Selles variantmaailmas kuulub Eesti (näiteks) Balti Liidu Föderatiivsesse Vabariiki. Sellesse kummalisse riiklikusse moodustisse kuuluvad veel: Taani, Norra, Rootsi, Soome, Läti, Leedu ja VNFSV loodeosa. Pealinn on Birka (meie variandis Stockholm). Nii kummaline kui ka see pole, sihuke (meile) ebaloomulik riiklik moodustis õitseb ja areneb. Tõsi neil on oma probleem: Islami Ühendvabariik. Ülejäänud (meie variandi Venemaast) on sellesamuse islamkonglomeraadi alluvuses. Kardinalil on aga plaan oma (ja ka meie) variandis miskit analoogset korraldada... Hoogne tegevus, värvikas maailm... nagu Reznikul ikka. Raamatu on illustreerinud Marianna Alfjorova, nagu see Rezniku puhul tavaline. Ikka ja jälle tuleb nentida Rezniku ja Zelazny sarnasust. Sarnased on nad ka ses suhtes, et mõlemad armastavad oma sarjaromaane kõige põnevamates kohtades katkestada. Selles on "Maja kesklinnas" tõeline paariline Zelazny romaanile "The Guns of Avalon". Siiski tasub Reznikut lugeda ning tema eriline pluss on, et ta on üks väheseid vene kirjanikke, kes suudab korraliku aktiooni kirjutada, muutumata sealjuures naeruväärseks või iseenda paroodiaks.