(antoloogia aastast 1995)
eesti keeles: Tartu «Elmatar» 1995 (Öölane nr. 1001)
Minu isiklikuks eelistuseks olid England, grin ja otse loomulikult Merritt - teda võis nautida juba Paradoksis, kuigi mitte nii kenasti, kui selles kogumikus.Lugude vanus pole kindlasti puuduseks, sest meil puudub ju korralikum ligipääs ka neile - ja raamatupoodidest selliseid teoseid, kus need sees oleks, enam nagu väga tihti ei leia - nii et väärt tegevus oli selle raamatu väljaandmine. Aga kas tuleb ka mõni uuem sellelaadiline jutukogu? Sest maailmas on ju lyhilugusid mahuliselt rohkem, aga paraku eestindub neist suhteliselt väike osa - ja eestindatud ulmel on oma osa ning austajaskond, seda ei saa eitada. Kõik noored austajad kasvavad ju yles ikka emakeelse kirjanduse najal...
Tänapäevasele ulmele suuresti aluse pannud jutud; kenasti valitud, toimetatud, kommenteeritud ja illustreeritud. Et kindlasti klassika on, tõendab juba see, et "Ahvikäppa" tegi kunagi "Ugala"; Beljajevi asi on "Mosfilmis" kinolinale toodud... Kindlasti midagi veel. Birece, James, Lovecraft juba sellised nimed, et alla "viie" ei saa anda. Akadeemilise ulmeloo koha pealt oluline dokument.
Ja meeldis ka autoriteveliku geograafia - et mitte liiga angloameerikalik. Niigi liiga paljud arvavad, et ainult ingliskeelsed sellega tegelenud on.
Minu teada oli raamat populaarne ja pani suuresti aluse Öölase edasisele müügiedule. Vähemasti ise võtsin peale "Olendit" sarja luubi alla.