Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Jüri Kallas

20.04.1967-

  • Eesti

Teosed

· Jüri Kallas ·

Olend väljastpoolt meie maailma

(antoloogia aastast 1995)

eesti keeles: Tartu «Elmatar» 1995 (Öölane nr. 1001)

Sisukord:
Hinne
Hindajaid
6
8
3
1
0
Keskmine hinne
4.056
Arvustused (18)
Laur Salundi

Suhteliselt tugev kogumik vanema aja ulmelugudest. Muidugi on siin ka paar nigelamat lugu, kuid viie saab ikkagi kätte. Paremateks lugudeks peaks sellest kogumikust ise W. W. Jacobs`i, A. Merritt`i ja George Allan Englandi lugusid, kuid aitavad lugeda ka teised. Igal juhul soovitan lugeda.
Teksti loeti eesti keeles
Targo Tennisberg

Kogumik muidugi abiks on. Kehva hinde on ta aga saanud ainult selle pärast, et mulle põhimõtteliselt sihukesed jutud üldse ei istu, no tehke, mis tahate, aga fännata ma sihukesi imelikke vanaaegseid õudukaid ei suuda.
Teksti loeti eesti keeles
Alari Rajande

Pisut vanaaegsed, kuid täiesti loetavad lood. Keskmise hindega 4,23. Parimad neist "Metsaneidis", "Ahvikäpp" ja "Violetne surm". Lugude valik, tõlked ja väikesed autoritutvustused on ok. Algul olid küll mõningad eelarvamused raamatu nn taskuformaadi suhtes -- süvenedes lugemisse aga harjus ära.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Ei saa üldiselt kiita "Öölase" sarja. Kujundus ja nimi viitavad öisele lugemisele, hirmu- ja õudusejuttudele, lõviosa sarjast võtab enda alla aga krimkade vool. Põhimõtteliselt oleks see ju talutav, kui avaldamist leiaksid erinevalt kirjutatud originaalsed teosed, kuid võimust võtnud A. Christie kultus ületab juba igasugused piirid minu arvates. Selle kõige valguses on väga meeldiv leida sarjast ka antoloogiaid ja eriti ulmeantoloogiaid. Suurepärase kogemuse pakkus "Kärbes" oma viimase jutuga "It``s a good day" hoolimata sellest, et ükski selle kogumiku lugudest ei küündinud eelmainitu tasemele ja mitmed olid hoopis kehvakesed. Sama kordub ka selle kogumikuga, kuid tagasihoidlikumas mõõtkavas. Suhteliselt heal tasemel olid kirja pandud kogumiku nimilugu ja "Metsaneidis", kuid need ei küündinud minu arvates siiski nimetatud J. Bixby loo tasemele. Ülejäänud lood olid paraku nii keskmiselt tuhmid ja paratamatult jäi tunne, et "Elmatar" jäljendab raamatukaupluste praktikat, mille kohaselt seotakse ühte kimpu kaks väärtteost ning kaheksa seisma jäänud üllitist ning püütakse need nn. soodushinnaga komplektis maha müüa.
Teksti loeti eesti keeles
Kairit

Võtaks õige kätte ja tõstaks natuke kogumikule antud keskmist hinnet. Tõsiasi on, et raamat sattus kätte krimkasid lugedes, aga vaheldus oli väga teretulnud. See just asja põnevaks tegigi, et lood olid sellised vanaaegsed ja omapärase vaatenurgaga. Seda, et mõni jutt teistest nõrgemaks jäi, koostajale pahaks ei panekski, sest eks nendeski oli ajastu hõngu, mis kogu lugemisele üsna kõheda alatooni andis. Aga ega tänapäeva lugejat polegi nii kerge hirmutada, igatahes jäid halvad unenäod nägemata. Järelikult soovitan teistelegi.
Teksti loeti eesti keeles
Dragofor

Nagu paljude kogumike juures tavaks on nii tugevaid kui nõrku lugusid, aga kuna minu jaoks oli rohkem sellist positiivset, siis annan sellise tubli nelja väikese miinusega. Vanaaegsus on võib-olla põhjustatud sellest, et siis ei minda autorikaitsega tülli aga põhjusi võib ju ka teisi olla. Igal juhul suhteliselt talutav kogumik ning paljusid jutte loen ilmselt veelgi.
Teksti loeti eesti keeles
Jaanus Trolla

Lood sellised, mida loen anult korra või paar. Samas, kolme ei taha ka nagu panna, ikkagi suht head kirjatükid. Asi sellest, et ei seedi sellist...
Teksti loeti eesti keeles
Adrifted

Hea kogumik õuduslugude klassikast. Autorite tutvustused olid samuti väga kasulikud. Mu meelest igati õnnestunud valik ning mitu korda loetud ta ka mu poolt juba. Viis, ikka viis.
Teksti loeti eesti keeles
Kalevipoeg

Lood on vanad, aga see ei muuda neid veel halbadeks - hea lugu jääb ju pysima. Ja selles kogumikus on ka selliseid teoseid, mis pysima jäävad - kuigi siin on ka nõrgemaid lugusid, mis tunduvad olevat lisalugemiseks selliste palade vahele, mida nautida võib.

Minu isiklikuks eelistuseks olid England, grin ja otse loomulikult Merritt - teda võis nautida juba Paradoksis, kuigi mitte nii kenasti, kui selles kogumikus.Lugude vanus pole kindlasti puuduseks, sest meil puudub ju korralikum ligipääs ka neile - ja raamatupoodidest selliseid teoseid, kus need sees oleks, enam nagu väga tihti ei leia - nii et väärt tegevus oli selle raamatu väljaandmine. Aga kas tuleb ka mõni uuem sellelaadiline jutukogu? Sest maailmas on ju lyhilugusid mahuliselt rohkem, aga paraku eestindub neist suhteliselt väike osa - ja eestindatud ulmel on oma osa ning austajaskond, seda ei saa eitada. Kõik noored austajad kasvavad ju yles ikka emakeelse kirjanduse najal...
Teksti loeti eesti keeles
Indrek Hargla

Mida siin siis hinnata? Kui lugude kvaliteeti - oleks hindeks ehk "neli"... Samas, dokumendina on raamatul kindlasti kõvem väärtus. Kasutaks näiteks eelarvustajate poolt pruugit "vanaaegne" asemel sõna "klassika".

Tänapäevasele ulmele suuresti aluse pannud jutud; kenasti valitud, toimetatud, kommenteeritud ja illustreeritud. Et kindlasti klassika on, tõendab juba see, et "Ahvikäppa" tegi kunagi "Ugala"; Beljajevi asi on "Mosfilmis" kinolinale toodud... Kindlasti midagi veel. Birece, James, Lovecraft juba sellised nimed, et alla "viie" ei saa anda. Akadeemilise ulmeloo koha pealt oluline dokument.

Ja meeldis ka autoriteveliku geograafia - et mitte liiga angloameerikalik. Niigi liiga paljud arvavad, et ainult ingliskeelsed sellega tegelenud on.

Minu teada oli raamat populaarne ja pani suuresti aluse Öölase edasisele müügiedule. Vähemasti ise võtsin peale "Olendit" sarja luubi alla.
Teksti loeti eesti keeles
Raul Veede

Natuke ebayhtlane, aga yldiselt hea ning ajalootutvustusena ydivajalik. Geograafiast jms on muidugi jyrkakäppa aimata. Miinuse kisub viie taha see hiljem ilmunud kontekst, mis meie krimitoidulaua christiede alla uputab. Ja, kibe tõde, raamatuillustreerimine on väljasurev kunst, sestap ei tule parimatelgi yritajatel nii hästi välja kui tahtnuks. Yldiselt ikkagi tubli.
Teksti loeti eesti keeles
Andreas Jõesaar

Ei mäletagi täpselt, mis pani ming seda rohkem kui 20 aastat tagasi ilmunud õudukate kogumikku ostma. Aga ostetud ta sai ja kuigi hinne on pandud lugude keskmiste põhjal, polnud väga ju vigagi. Üldiselt ma sedasorti kraami ei tarbi ja seega on minu "kolm" kindlasti osaliselt ka sellest tingitud.
Parim lugu, mis mulle ilmselt korralikult meelde jääb, oli "Ahvikäpp" - leierdatud süžee küll, aga ikkagi hea. Mõned teised olid jälle sellised, et selleks ajaks kui kogumiku läbi sain, oli sisu meelest läinud ja alles vaid hägune üldmulje. Mõned päris jamad jutud olid nende kaante vahel samuti, kuid õnneks ei veninud ükski neist üleliia, nii et erilisi piinu kogema ei pidanud. Minu tagasihoidlikus koduraamatukogus leiab see pehmekaaneline igatahes oma koha, täiendades tühimikku klassikalise õuduskirjanduse sektsioonis.
Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: aprill 2020
märts 2020
veebruar 2020
jaanuar 2020
detsember 2019
november 2019

Autorite sildid: