Vaadates sama kirjanikku hinnanud härraste kommentaare (mõlemast pean ma väga lugu) ja lausa imestasin, kas on ikka tegemist ühe ja sama kirjanikuga. Nagu wõrgu avarustel otsides selgus, siis on küll. Ehk on küsimus just selles, mida Jyrka oma arvustuses mainis - Bushkov`i viimase aja lüpsilehm on põnekate kirjutamine. Põnekaks (ja sealjuures loetavaks) kvalifitseerub tekst küll.
Raamatu parim osa on algus, kus kirjeldatakse tänapäeva Wene perifeeria linnakese prühiaatria haigla tohtri elu-olemist. Palk väike, naine peatab, töö on kugel rahulduse pakkumisest no ja sinna juurde seda va vene hinge suurt nukrust (ei saandki aru, kas see oli nüüd väike sarkasm teemal, või siis tõsiselt kirjutet). Asi hakkas metsa minema hetkest, kui algas tegevus. Maakeeli - kui psühiaatrile poetab üks patsient käsikirja, mida ta nimetab "päevikuks" ja palub end igal juhul hulluks tunnistada. Tohter on eluaig olnd ulmehuviline ja loeb ka selle paprepataka läbi. Sääl kirjeldab haige - tuletõrjuja Kirjanov - kuis ta värvati Struktuuri nimelisse spetsnaz`i laadsess organisatsiooni, kelle kohus on mööda universumit (nagu selgub ka mööda aega ja paralleeluniversumeid) ringi kapata ja missioone täita. Kõlab kaunikesti akshni laadselt, kuid tegelt on misioonid üldiselt küllaltki rahumeelsed.
Ülalpoolne on kiire kirjapanek kogu teosest ja seal toimuvast. Kui jääda lõpuni ausaks, siis on seal muudki ja sealhulgas ka kosmilise ühiskonna kirjeldamist, kuid ei suutnud kogu see kompott mind sütitada. Ehk kedagi teist.
Raamatu parim osa on algus, kus kirjeldatakse tänapäeva Wene perifeeria linnakese prühiaatria haigla tohtri elu-olemist. Palk väike, naine peatab, töö on kugel rahulduse pakkumisest no ja sinna juurde seda va vene hinge suurt nukrust (ei saandki aru, kas see oli nüüd väike sarkasm teemal, või siis tõsiselt kirjutet). Asi hakkas metsa minema hetkest, kui algas tegevus. Maakeeli - kui psühiaatrile poetab üks patsient käsikirja, mida ta nimetab "päevikuks" ja palub end igal juhul hulluks tunnistada. Tohter on eluaig olnd ulmehuviline ja loeb ka selle paprepataka läbi. Sääl kirjeldab haige - tuletõrjuja Kirjanov - kuis ta värvati Struktuuri nimelisse spetsnaz`i laadsess organisatsiooni, kelle kohus on mööda universumit (nagu selgub ka mööda aega ja paralleeluniversumeid) ringi kapata ja missioone täita. Kõlab kaunikesti akshni laadselt, kuid tegelt on misioonid üldiselt küllaltki rahumeelsed.
Ülalpoolne on kiire kirjapanek kogu teosest ja seal toimuvast. Kui jääda lõpuni ausaks, siis on seal muudki ja sealhulgas ka kosmilise ühiskonna kirjeldamist, kuid ei suutnud kogu see kompott mind sütitada. Ehk kedagi teist.