Arheoloogilistel väljakaevamistel satutakse mingile muistsele lennuaparaadi sarnasele asjale, mille väärtuseks arvatakse olevat see, et tal tundub olevat peal maailmas hetkel kasutatavast hüperajamist täiuslikum variant. Väljakaevaja tahab aparaadi uurimiseks vaikselt Maale toimetada, ehitab sellele kosmoselaeva ümber, palkab meeskonna seda Maale viima... ning galaktikas siiani kõige täiuslikumat hüperajamit omav rass - ja tänu sellele kosmiliste kaubavedude monopolist - saab asjast haisu ninna ning asub kõigi vahenditega oma ainumonopoli kaitsma.
Teel Maale tuleb artifakti vedaval laeval iga veidikese aja tagant kusagil planeedil tankimiseks peatuda ja iga kord läheb seda hüperajamit endale tahtjatega järjest karmimaks madinaks. Kriminaalsed elemendid on loos ka muidugi mängus.
Raamat lõpeb teadagi happy endiga (minu jaoks liigagi happy ja kesisega), arvatav muistne hüperajam osutub hoopis ***, laeval toimunud salapärased sündmused ja mõrv seletatakse lahti ja loo head kangelased osutuvad veel paremateks ***.
Selline kerge tühisevõitu ajaviitelugu, ulme mõttes polnud seal midagi märkimisväärset, aga tempot ja pinget ikka leidus. Oli loetav, aga kui lugemata jätta, ei jää ka millestki ilma.