Otsene järg romaanile «A Stainless Steel Rat is Born». Jim istub vanglas ning ootab saatmist koduplaneedile. Sorry, valetan, romaani alguses ripub ebaõnnestunult põgeneda püüdnud Jim liftishatis. Poisul veab ning tal õnnestub oma kongi tagasi pääseda. Jalutuskäigul oli Jim näinud mingit tibi, kes oli selsamal laeval, mille kapten Jimi ja tema Õpetaja orjusesse müüs. Kättemaksuhimu paneb Jimi tegutsema... ning õige pea on Jim koos selle tibiga vabaduses. Planeet, kus asus vangla on jagunenud kaheks. Põhiosa planeedist peab (jälle) ühendust Galaktika Liigaga, ühel saarel elavad aga militaristid, kes ei soovi kellegagi (ja iseäranis Liigaga) ühendust pidada. See agraarne osa elab üsna algelist elu, militaristid aga on tehnikaga sina peal. Vaat nii. See kosmoselaeva kapten on tegelikult üsna suur nina seal militaristide juures. Jimil tuleb ka end saarele mahitada.... järgneb palju-palju seiklusi jne. Romaan kubiseb õelatest torgetest militarismi ja militaristide aadressil. Ka pole see planeet, kuhu romaani tegevus teises pooles üle kandub üldse pahasti kirja pandud, aga... Romaan saab nelja! Roostevaba Terasroti sarja raames tore teos küll. Aga Harrison on siin tegelikult kohe kindlasti lati alt läbi jooksnud, lugedes meenub eelkõige Harrisoni enda romaan «Bill, the Galactic Hero», aga samuti ka Eric Frank Russelli lühiromaan «...And Then There Were None». Sellepärast siis neli - romaan on teisejärguline, Harrison ei suuda peale rämeda palagani miskit lisada. Hinne oleks suisa kolm, aga päästab hoogne süzhee ning õel huumor.