Minu esimene terasroti raamat. Oma seeria tüüpiline esindaja. Süzheest niipalju, et Jim DiGriz-il tuleb võidelda mingi suht deemonliku olendiga, kes ajarändu kasutades püüab Universumis võimu üle võtta.
1.
58
4.121
2.
29
3.759
3.
2
3.5
4.
38
3.842
5.
4
2.0
6.
2
3.5
7.
3
3.333
8.
29
3.793
9.
33
3.909
10.
1
4.0
11.
10
4.1
12.
5
4.2
13.
1
4.0
14.
3
4.667
15.
2
2.0
18.
1
3.0
19.
1
3.0
20.
4
4.25
21.
1
4.0
22.
1
4.0
23.
1
4.0
24.
1
4.0
26.
3
3.333
27.
4
3.5
28.
1
3.0
29.
6
4.0
30.
7
4.714
32.
3
4.667
39.
1
4.0
40.
8
4.5
41.
1
4.0
42.
7
4.714
43.
7
4.286
44.
1
3.0
47.
3
4.667
48.
1
4.0
49.
2
4.0
50.
1
2.0
2.
1
3.0
5.
2
4.0
6.
4
5.0
8.
3
3.667
11.
1
2.0
12.
4
4.0
13.
2
5.0
16.
2
3.0
17.
1
4.0
18.
2
4.0
20.
3
4.333
25.
3
4.333
26.
1
4.0
28.
5
4.0
29.
1
5.0
30.
2
4.5
31.
2
4.0
32.
3
4.333
33.
3
4.333
35.
1
5.0
36.
1
3.0
39.
1
5.0
40.
2
3.5
41.
3
4.0
43.
1
5.0
44.
4
4.75
45.
2
3.5
46.
2
4.0
48.
3
3.333
60.
2
3.0
67.
1
3.0
69.
4
3.25
3.
1
5.0
6.
1
4.0
7.
4
4.75
8.
1
3.0
19.
1
4.0
1.
1
4.0
(romaan aastast 1972)
"Isn't there anything we can do?" Angelina asked. I shrugged
"Nothing I can think of. You can't outrun H-bombs. The time-helix equipment is kind of melted, so that is out. What we need is a new time-helix, which we are not going to get unless one appears out of thin air."
In echo to my words there was the sudden crack of displaced air above, and I rolled and ducked, thinking it was a new attack. It wasn't. It was a large green metal case that hung, unsupported in midair. Angelina looked at me in the strangest manner possible.
"If that is a time-helix you must tell me how you did it."
For once in my outspoken life I was silent, even more so when the box began to drift down before us, and just before it grounded, I read the lettering on the side.
"Time-helix - open with care."
Vaat sellised asjad on seal raamatud kirjas. Parim asi Harrisoni juures on see, et ta ei võta iseennast absoluutselt tõsiselt, mõned dialoogid on nii neetult jaburad, et ainuüksi julgus midagi sellist kirja panna väärib eripreemiat. Selle konkreetse teose kohta veel nii palju, et lõpupuänt, kus selgus, milleks kogu seda ajas rändamist vaja oli ja millest kogu värk alguse sai, oli eriliselt lahe, midagi nii head pole vähemalt mina üheski ajaväänamise jutus kohanud.