Kasutajainfo

Harry Harrison

12.03.1925–15.08.2012

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Harry Harrison ·

The Deathworld Trilogy

(kogumik aastast 1974)

Sarjad:
Sisukord:
Hinne
Hindajaid
3
1
0
0
0
Keskmine hinne
4.75
Arvustused (4)

Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama algusest...

1985. aastal, mil ma õppisin ülikoolis, rääkis toanaaber mulle õhinal ühest vingest seikluslikust ulmeromaanist... pealkirja ja autorit ta ei mäletanud, aga mäletas, et kangelase nimi oli Jason dinAlt... Mõne aja pärast ma tuvastasin, et tegu on Harry Harrisoni romaaniga «Deathworld», mis vene keeles kandis küll pealkirja «Taltsutamatu planeet» (Neukratimaja planeta). Kahjuks ei õnnestunud mul kusagilt kätte saada seda köidet, kus antud romaan koos Alfred Besteri romaaniga «The Demolished Man» koos oli ilmunud... ning seda, et romaan on ka ajakirjas «Vokrug sveta» ilmunud, seda sain ma kahjuks märksa hiljem teada.

Kui Nõukogude Liidus algas Perestroika, siis lihtrahva jaoks oli kõige tuntavam uuendus see, et praktiliselt kõiki raamatuid oli võimalik vablt osta ning neid ilmus aastas rohkem kui eelnevate kümnete aastate jooksul. Loomulikult räägin ma siin venekeelsetest raamatutest. Nimetatud kirjastusbuum tõi kaasa ka tohutu ulme avaldamise laine... midagi superteadlikku selles polnud, lihtsalt oli sedamoodi juhtunud, et nõukogude võimu aastatel oli ulme kõige defitsiitsem kirjandusliik... eks siis rahajõmmid haistsid rasvast suutäit. Paljud ilmselt rikastusidki ulmet publitseerides, aga kirjastusmaastikule püsima jäämiseks oli eeldusi vaid nendel, kes mõtlesid ka sellele, et mida ja kuidas nad avaldavad. Riias tekkis kirjastus «Polaris», mis pisukest stardikapitali pöörates hakkas omale looma kindlamat baasi. Ei tea kas see oligi nii planeeritud, või oli kirjastusel lihtsalt oidu käigult ümber orienteeruda... oli, kuidas oli, aga kirjastus alustas oma tegevust sarjaga «Mastera fantastiki», mida eristas kõikvõimalikest teistest ulmesarjadest see, et lisaks esimesele köitele ilmus ka teine, kolmas jne. Kuni kümnendani välja. Sarja lõpuks oli kirjastusel juba piisavalt kapitali ning «Polaris» hakkas avaldama vene keeles maailmakuulsate anglo-ameerika autorite täielikke kogutud teoseid. Tulles tagasi aga 90ndate algusesse ning sarja «Mastera fantastiki» juurde, tuleb tunnistada, et lisaks perioodilisusele eristas sarja konkurentidest ka see, et «Polaris» avaldas võimaluse korral terviksarju ning jälgis hoolega ka tõlgete kvaliteeti.

Sarja «Mastera fantastiki» esimene raamat oligi «Mir smerti» (The Deathworld Trilogy), kus lisaks juba ilmunud esimesele romaanile olid ühtede kaante vahel ka triloogia ülejäänud kaks romaani. Mäletan, kuivõrd õnnis tunne oli mul seda raamatut ostes ning kuipalju õndsam oli see tunne siis kui olin lugema hakanud ning selgus, et tõesti on tegu väärt asjaga. Tõttöelda ei pistnud ma kaks päeva kodust nina välja... alles siis kui raamat läbi sai, siis leidsin mahti ka igapäevasesse ellu tagasi tulla...

Teksti loeti vene keeles

Kogumik, kus on koos sarja "Deathworld" kolm esimest (ja minu meelest parimat) romaani. Peategelaseks on Jason dinAlt - elukutseline suller. Põhitegevuseks on peadpööritavad seiklused, mis on kirjeldatud paraja huumoriga. Ühised on romaanidel peategelased, seiklused ja huumor, muidu erinevad romaanid teineteisest tunduvalt.

Esimeses romaanis satub Jason dinAlt planeedile Pyrros, kus kogu elusloodus võitleb inimestega ning selle planeedi elanikud on tõelised vägilased, teises röövitakse ta piiratud "eetikaspetsialisti" poolt (minu meelest triloogia humoorikaim lugu) , kolmandas osas sõdivad peategelased mingil planeedil ratsabarbaritega (kes meenutavad vanaaegseid maiseid mongoleid). Igal pool suudab Jason dinAlt leida sobiva/teravmeelse/ootamatu lahenduse keerulistele situatsioonidele ja tulla neist välja võitjana.

Kõik kolm romaani on korduvalt (ja heameelega) üle loetud (eriti kaks esimest osa), hinne kindel viis.

Teksti loeti vene keeles

Lood lausa tõmbasid kaasa! Mida edasi nad läksid seda huvotavamaks muutusid! Idee oli huvitav ja hästi teostatud! Kõik kolm lugesin suure huviga läbi ja olin õnnetu, et rohkem jägi polnud! Minu silmis pole ta väärt halvemat kui viit.
Teksti loeti eesti keeles
3.2024

The Deathworld Omnibus on kogumik, kus ühtede kaante vahel on "Deathworld" lugudetsükli kolm raamatut: "Deathworld" (1960), "Deathworld 2", tuntud ka kui "The Ethical Engineer" (1964), ja "Deathworld 3" tuntud ka kui "The Horse Barbarians" (1968). Kõiki kolme raamatut seob peamiselt peategelane Jason dinAlt.
 
Esimeses raamatus saab mängur ja pisisuli Jason dinAlt ootamatu pakkumise - kasutada oma võimeid ühe kasiino tühjaks tegemiseks. Töö õnnestub ja oma osaga saadud rahast võiks Jason eluaeg laialt elada - kuid uudishimu tõttu järgneb ta oma tööandjale tolle koduplaneedile Pyrrusele, mis peaks jutu järgi olema kõige hullem põrgu terves galaktikas.
 
Teises raamatus röövib Jasoni usufanaatik Mikah, kes tahab, et too oma seaduserikkumiste eest kohtu ette astuks. Kuna Jasonil selle vastu huvi puudub, siis lõhub ta Mikah' kosmoselaeva ja nad on sunnitud tegema hädamaandumise barbarismi langenud planeedil, kus igaüks peab iseenda eest elu ja surma peale võitlema.
 
Kolmandas raamatus köidab Jasoni tähelepanu rikaste maavaradega planeet, kus elavaid metsikuid rändhõimusid pole kaevandusfirmad ka kõige moodsama tehnoloogia abil alistada suutnud. Kuid Jason arvab, et pyrruslastest löögirühma abil ja pisukese kavalusega oleks see ikkagi tehtav.
 
Alustuseks pean ütlema, et "Surmailma" kolm raamatut said mul kohe loetud, kui need 1997-1999 meeldivalt lühikeste vahedega tõlkes ilmusid. Esimest ja teist raamatut sai ka päris tihedasti üle loetud (kolmandat mitte eriti), seetõttu oli päris huvitav vaadata seda, mismoodi need nüüd pärast pikemat vahet ja originaalkeeles tunduvad.
 
See tunne on tegelikult päris hea! Näiteks esimese raamatu puhul meeldib mulle kohutavalt, kuidas Harrison on võtnud aluseks täiesti pretensioonitu pulp-fiction tüüpi ulmetausta, kus mehised mehed (ja naised) laserpüstolitega võõrplaneedil kohalikke koletislikke loomi ja taimi kõmmutavad - ja siis pööranud selle pahupidi.
 
Ja selleks ei olegi väga palju vaja, on lihtsalt vaja küsida "Miks?". Miks mingid loomad, putukad ja isegi taimed nii hirmsasti inimesi ründavad? Samuti ka teise külje pealt, miks lastakse ründajad lihtsalt tükkideks ja ei üritatagi asja laiemalt vaadata?
 
See tundub nagu midagi väga lihtsat, kuid asjaolu, et Harrison on jätnud siia alles nii planeediseikluse kui ka mõne mõttetera, ei ole sugugi enesestmõistetav. Palju tavalisem on see, et seikluskirjanikud kukuvad mingit sügavamat mõtet otsides läbi - või siis mõtteotsijad ei suuda eriti hästi seiklust kirjutada.
 
Teine raamat on sellega võrreldes lihtsam ja sirgjoonelisem, kuid sellegipoolest väga tore. Üks põhjus on see, et igasugused lood, kus probleeme lahendatakse koolis õpitud lihtsa füüsika ja keemia pluss väikese pealehakkamise abil, on mulle väga meeltmööda - Jules Verne'ist alustades ja Andy Weiriga lõpetades.
 
Teine põhjus on see, et kogu lugu on kirjutatud puhtalt humoorikas võtmes. Kui esimene raamat oli selgelt tõsine ja Jason vastavalt oma naljadega tagasihoidlik, siis nüüd võetakse kõik pidurid maha ja lõõbitakse ohjeldamatult. Kohati on see natuke piiripealne, aga enamus aega on tõesti lõbus. Hea nali on ka üks väärikas kunst.
 
Kolmandast raamatust ei olegi teistega võrreldes nii palju rääkida. See on jälle kirjutatud tõsisemalt ja umbes sama skeemi järgi nagu esimene, aga paraku ei ole see enam ei nii huvitav ja nali on üldse kadunud. Puänt on täiesti asjalik ning ühtlasi tõmbab raamat ka Pyrruse saatusele joone alla, aga muus osas ei ole see eelmiste vääriline.
 
Ma usun, et "Deathworldi" või täpsemalt just tsükli esimest raamatut on õigusega peetud Harrisoni üheks parimaks teoseks (kuigi mulle meeldib tema läbinisti sünge düstoopia "Make room! Make room!" ikka väga). Teine raamat, mis paljudele ei meeldi, on minu arvates väga hea, kui seda lihtsalt võtta täiesti eraldiseisva teosena.
 
Hinnang (kus kolmas raamat kogusummat allapoole sikutab): 7/10
Teksti loeti inglise keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: juuni 2024
mai 2024
aprill 2024
märts 2024
veebruar 2024
jaanuar 2024

Autorite sildid: