Jutu tegevus toimub suurema osa ajast raamatukogus ja on üsna olukirjelduslik. Teemaks huumor ja lähenemine naistele. Võimalik, et antud jutu inglise keel pole päris minu soolikate jaoks mõeldud, aga muid sügavamaid väärtusi ma küll ei leidnud... einoh, ma muigasin üsna mitmes kohas ning kirjeldused olid kah sellised toredad. Kuid milleks see kõik!?!
Antud arvustus teenibki põhiliselt sellist meeldetuletuse värki, et kui kunagi mõni aasta hiljem BAASis sellele komistan, siis võtan jutu uuesti ette, sest ehk on siis mu meeleolu sobilikum või keeleoskus ja huumorisoon parem. Ah, et miks see jutt veel kord lugemisele võtta. Lihtsalt sellepärast, et autori esikromaan «The Makeshift God» jättis märksa meeldivama mulje...
«Takes All Kinds» on viimane tekst, mille avaldamist autor ise vajalikuks pidas... st., et viimane tekst, mille ta kuhugi avaldamiseks saatis, kui jutt ilmus oli autor juba surnud. Asjatundjate hinnang on, et varajane surm katkestas paljulubava loojakarjääri. Kes teab...