Lugu sellest, kuidas miski tegelinski (Egon) omale naist otsib ja leiabki siis kuskilt külast ühe tirtsu (Agnes), aga Agnese papi on ta juba Surmale enesele ära lubanud. Kuid see ei sega ja nii nad abielluvad, aga varsti Agnes miskipärast sureb ja Egonit tuleb Lilith (on selline naiskurat) ise lohutama, viib ta põrgusse ja Egon saab seal miskiks kuradikeseks, aga tahab Agnest ikkagi tagasi saada jne jne jne.
Suhteliselt normaalne õuduslugu, ent olid mingid ilgelt häirivad kohad sees. Jama ju tegelt kui miski kasepuu mürtsuga maha kukub, kui mingit põhjust pole ja siis need surnuaiastseenid ka mõned. (Suht lapsikud trikid õudusjutu jaoks, aga ikka kasutatakse). Aga need lapsikused võiks tegelt andeks kah anda, kuna see lugu on seal kogumikus (Hüatsintsõrmus) vist kõige vanem lugu (1990 kirjutatud) ja RS kirjatükid ei olnud veel piisavalt arenenud siis. Nelja saab peamiselt nende mõttetute lapsikuste pärast. Kui neid ei oleks, saaks vist kenasti viie kätte.
Suhteliselt normaalne õuduslugu, ent olid mingid ilgelt häirivad kohad sees. Jama ju tegelt kui miski kasepuu mürtsuga maha kukub, kui mingit põhjust pole ja siis need surnuaiastseenid ka mõned. (Suht lapsikud trikid õudusjutu jaoks, aga ikka kasutatakse). Aga need lapsikused võiks tegelt andeks kah anda, kuna see lugu on seal kogumikus (Hüatsintsõrmus) vist kõige vanem lugu (1990 kirjutatud) ja RS kirjatükid ei olnud veel piisavalt arenenud siis. Nelja saab peamiselt nende mõttetute lapsikuste pärast. Kui neid ei oleks, saaks vist kenasti viie kätte.