Mõnus ja lahe lugemine. Kolme sõnaga: positiivne lugemis kogemus (vähemalt minu jaoks).
(romaan aastast 1999)
Mõnus ja lahe lugemine. Kolme sõnaga: positiivne lugemis kogemus (vähemalt minu jaoks).
samas on muidugi toredaid leide, kas või "loomaaed", kus hoitakse puuris jubetuid arvutiviiruseid. natuke häiris autori katse peategelasele paranoilisuse kaudu psühholoogilist sügavust anda. võib seda tõlgendada muidugi psüühikale häirivalt mõjuvate üleminekutega, ja lõpupoole kaovad need hood ära.
võiks ju olla tore ette kujutada, kuidas kellegi (no selle Edinaja-Sistema-utiliidi) teadvus kargab diplomaadikohvrist virtuaalsusse, poeb sealt juhtme kaudu reaalsusse, külma sõja aegsesse diversant-androidi, mis trambib sama virtuaalsuse kehastusse reaalsuses, et oma õige keha õlale võtta ja minema tassida, märkamata, et sellele on juba pähe auk lastud. võiks - aga ei olnud, hoopis igavavõitu oli.