Teose tegevus leiab aset igati läänelikus fantasykuningriigis, kuhu on kylge poogitud kung-fu fictionist laenatud Shaolin tyypi sõdalaste akadeemia, kus koolitatakse kohaliku kuninga vaenlaste ellimineerimise tarbeks keskaegset speznazi.
Peategelaseks on viimase suurema mässu käigus vanemateta jäänud ja varajases nooruses prygimäel elutsenud noormees nimega Kintar. Tollelt prygimäelt sattus ta õnneliku juhuse läbi tollesse Shaolin tyypi kooli ja on nyydseks Eiriti Karm Vend kes on võimeline kuulma viiekymne meetri pealt oponendi hingamist ja paari kasina käeliigutusega teise ilma saatma märkimisväärses koguses kohaliku kuninga vaenlasi. Kummalisel kombel ei ole viimasel nondest sugugi puudust, st. võimalusi sooritada kasinaid käeliigutusi on peategelasel ohtrasti. Sinna juurde maitsekas koguses rakenduslikku maagiat ja yks verejanulist sorti deemon kellele kohalikud sektantidest jobud miskiprast inimohvreid toovad..
Algab kogu jant sellest, et Kintar peksab poolsurnuks mingi kooli saabunud kõrgest soost ja eriti ninaka tegelase. Sealt edasi läheb tegevus aga ysna omapärases suunas.. Omapärases eeskätt selles mõttes, et lauslahmimise asemel tegeleb autor peaasjalikult tegelaste psihholoogia avamise ja muu sellesarnasega. Kusjuures sedavõrd andekalt, et esimese poole raamatu käigus õnnestub tal sellega mitte läägeks kätte minna.
Miinustest. Teos koosneb neljast osast, sisuliselt eraldiseisvast lyhiromaanist. Esimene neist on igati viievääriliselt vinge. Teine on ok. Kolmas on vähem ok ja neljandat kannatab lugeda yle yhe lehekylje. Jääb yle loota et autoril ei ole plaanis sellele järgesid kirjutada.
Minu esimene tutvus autoriga ja ehkki ei saa öeda et ma vaimustusest hypleksin, siis tundub et lugeda tolle tädi kirjutised kõlbavad, kui nii võib öelda.