Väga mõnus ja lahedaltkulgev neljast jutust koosnev romaan maag-sõdurist, kes üritab korda luua maailmas, kus võimuahned ja kärsitud Uued Jumalad ei suutnud oma aega ära oodata ning tõukasid troonilt Vanad Jumalad. Õnne see samm kellelegi ei toonud, sest Elavate ilma ei suutnud Uued Jumalad veel valitseda ja nii oli maa jäetud Kurjuse jõudude meelevalda. Ratkevitsh on siin oma tavaomasel tasemele, ent päris viite ei saa siiski panna. Häirima jäi näiteks see, et peategelane ei tulnud õigeaegselt selle peale, et oleks võinud oma naise Surnute Valitseja juurde saata (ei meeldi mulle lood, kus lugeja päätegelasest targem või ettenägelikum on) või see, kuidas Palgasõdur Pimeduse ja Pimeduse ristteelt pääses (see Ahatani appitulek tundus kuidagi väga otsustud lahendus olevat). Ka ei teinud mind õnnelikuks, et romaan sisuliselt lõputa jäi (ei saa ju ühe Pimeduse jõudude kindluse langemist miskiks Suureks Finaaliks lugeda). Peaaegu kõik muu oli aga kas lihtsalt või väga hea. Kõva neli.