Kasutajainfo

Boris Hurtta

8.12.1946-

Teosed

· Boris Hurtta ·

Elävien ja kuolleitten kesä

(romaan aastast 1990)

Hinne
Hindajaid
0
0
2
0
0
Keskmine hinne
3.0
Arvustused (2)

Nii nagu pealkirjastki aru saada ("Elavate ja surnute suvi" eesti keeles) liigitub Boris Hurtta varjunime taha peituva Soome kirjaniku debüütromaan Eesti vanima, intelligentseima ja hinnatuima ulmekriitiku Silver Sära definitsiooni kohaselt - sf, fantasy ja väärtulme - sinna viimasesse. Lugesin seda raamatut umbes poole aasta jooksul ka väärtulmele väärilises kohas - selles ruumis kuhu minnakse väljastama elutegevuseks vajalike toitainete manustamisel tekkivaid jääkprodukte.

Raamat polnud paha. Soome maakohas toimuvad satanistliku kallakuga mõrvad ja kirikurüvetamised ja neid asub uurima soomerootslasest võmm Erik Viik. Õige pea hakkab talle tunduma, et asja taga on midagi üleloomulikku. Eks olegi. Õnneks ei langetud "väärtulmele" iseloomulikku jaburdamisse mingit vampiiride, kummitavate majade ja muu tobedusega, mille puhul oleks raamat ilmselt huvipuudusel lõpetamata jäänud. Vampirismiga kergeid kokkupuuteid oli, aga asja taga olnud Harkkokivide klann oli siiski midagi muud kui vampiirid.

Raamatu viimane kolmandik vajus nagu kuidagi ära ja sisse hakkasid imbuma mingid unenäod ja reaalsuse ja väljamõeldiste vahel kõikumine, mis aga arvustajale suuremat ei istu. Sellest ka hinne "kolm". Kuni poole peale olin täitsa kindel, et kuigi raamat kuulub "väärtulmesse" - arvustaja jaoks automaatselt igav, tüütu, jabur ja mõttetu - saab ikkagi "nelja" panna. Aga nagu öeldud, lõpp tõmbas hinnet mõnevõrra maha.

Teksti loeti soome keeles

Raamat on saanud “Portti-palkinto”, auhinna soomekeelse ulmeraamatu kategoorias aastal 1991.

Boris Hurtta varjunime taha peitub Tarmo Talvio, endine poiltseinik. Ka on ta kasutanud nime Boris Lindström. Raamatu ilmumise ajal kirjutas ta õudust, vahepeal liikus seikluskirjanduse juurde aga siis tuli jälle tagasi õudukate manu. Eesti keeles on ta tekste ilmunud “Soome ulme 2” kogumikus. Kõnealune raamat ei ole eesti keeles ilmunud.

Raamat räägib sellest, kuidas Turu lähedal väiksest väljamõeldud Mörkholma nimelisest asulast leiatakse kevadpühal risti otsast naise surnukeha. Kohalik konstaabel Erik Viik hakkab seda uurima ning mingil hetkel tundub, et see ei pruugi olla ei enesetapp ega ka “tavaline” mõrv. Mörkholma on muidu selline omapärane kant kus vahel ikka kevaditi surnukehi leidub, nii inimeste kui loomade omi. Raamatu arenedes astub püünele mitmeid tegelasi ning keskel kipuvad olema Harkkokivide perekond, kellega on midagi… veidrat.

Ma nüüd natuke spoilerdan ära aga raamatu lõpupoole selguv Harkkokivide leping Luciferiga oli päris huvitav. Nimelt Bütsantsi ajal (ca kuussada suve tagasi ehk siis 14. sajandil) tegi perekond Prodromos kõige uhkema ja võimsama ingliga lepingu, et nad elavad igavesti. Õnnetustesse surra võivad nad ikka - aga mitte vanadusse, nad jäävad selliseks nagu on lepingu tegemise ajal. Vastutasuks siis toovad iga kevad valguse inglile (inim)ohvri. Noh, pole just midagi üliuut aga enda jaoks oli väga võigas see koht, kus perepea Paul Harkkokivi meenutab, kuidas ta kunagi ammu paljaste kätega enda kaks väikest last surnuks kägistas. Paul ei suutnud enam kannatada seda kuidas lapsed jälle õpivad ära mõne uue tembu, õpivad mõned sõnad aga varsti, hiljemalt järgmise suve saabudes, unustavad kõik ära. Klassikaline igavese elu mõnu ja needus.

Tegelastest oli enda lemmik Eriku poeg Markus - neljanda klassi poiss, kes kuulas heavy metalit ning vaatas õudusfilme. Selline jummala lahe tüüp, eks natuke tundsin ennast ka temas ära (metal tuli küll kolm aastat hiljem ning õudukateni oli veel rohkem aega).

 
Ilmselt oleks hea millalgi üle lugeda kuna raamat pole tingimata lineaarne ning vahel eksib ära unenäolis-filosoofilisse maailma. Üldse jäi raamatust kohati natuke segane mulje - ma tegelikult ka ei taha, et oleks järjekordne tellis kokku kirjutatud aga praeguse napi kahesaja lehekülje puhul jäi kohati loodud maailm kuidagi õhukeseks ja visandlikuks. Ma austan väga seda kui autor jätab lugejale mõned otsad lahtiseks aga praegu tundus, et mingil hetkel läks kuidagi rabinal ühtepidi raamatu lõpetamiseks aga teisalt oli ka soov jätta midagi lugeja fantaasia jaoks. Või siis on enda soome keele oskus piisavalt pealiskaudne.
Teksti loeti soome keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: juuli 2020
juuni 2020
mai 2020
aprill 2020
märts 2020
veebruar 2020

Autorite sildid: