Lugu antakse edasi vaheldumisi Soomes elava ema vaatepunktist, kellele politsei toob teate, et tema kuskil Prantsuse Alpides ekstreemretkel olev tütar on kaljult vette kukkunud ja koheselt surma saanud, ja sellesama tütre silme läbi, kes rändab kuskil 2000-3000 meetri kõrgusel mäekurudes. Ema saab tütrelt edasi SMS - sõnumeid, kus tütar teatab, kuhu ta ööseks plaanib jääda ja kuskohas pole levi, nii et paar päeva enam teateid ei saa saata. Tütar ronib mägedes, ööbib mägionnides või paremal juhul ka mingi küla hotellis, hullab kohalike tõmmude noormeestega ja tunneb muidu elust mõnu. Ema Soomes samas hakkab kahtlema oma mõistuses, sest leinale lisandub lootus et äkki on ikkagi kuskil tehtud viga. Loo lõpp annab asjale seletuse mis, nagu öeldud, kuulub kuhugi maagilise realismi suurde ja tapvalt igavasse koolkonda. Midagi nagu ju oli, aga üldiselt - keskpärane.