Minategelane Elina Kansa töötab reklaamibüroos ja tal on väga vastik ülemus nimega Pirkko Pihlaja. Pirkko tutvustab uut tööle võetavat tegelast Rolfi, hüüdnimega Rolle ja teatab et Elina ja Rolle moodustavad koos tiimi, mis peab välja mõtlema kampaania uuele turule tulevale kindlustuskompaniile Anar. Peale pikka peamurdmist imetakse ühiselt sulepeast välja materjal Lovecrafti mütoloogia ainetel. Üks naljakamaid kohti oligi Cthulhu tõusmine Inari järvest. Peagi hakkab aga Elina aru saama, et see mida tema sulepeast välja imemiseks pidas, on ilmselt hoopis tõsi. Muistsed on tõesti olemas ja otsustavad oma pisut roosteläinud kultust ja seniilseks muutunud fännkonda tänapäevaste vahenditega uuendada.
Johanna Sinisalo demonstreerib kadedakstegeva lihtsusega, miks teda võib vabalt nimetada Soome ulme grand ladyks ja miks ta on saanud Atoroxi (soomlaste Stalkeri) juba seitse korda. Hea lugu. Kui enne lugemahakkamist sai vaeveldud teatavate kahtluste käes, kuidas ikka Cthulhu, Nyarlathotep, Tsathoggua ja muud taolised toredad peletised soome-ugri maailma sobivad, siis peale loo läbilugemist enam kahtlusi pole. Sobivad küll ja sobiksid ka Eesti oludesse.