Brituunia äärelade mahajäetud linna hakkavad kogunema igat masti sulid ja kaabakad. Põhjus on lihtne: üle poole sajandi on saabunud rahu Nemeedia, Ofiiri, Kothi, Corinthia ja Zamoria vahel. Harvaesinevat rahuaega kasutavad valitsejad loomulikult korraloomiseks oma riigis ning kõiksugu tumedatel jõmmidel tuleb jalad selga võtta ning kaduda.
Selles näruses Brituunia linnakeses kohtab Conan elusat legendi – amatsoonide valitsejannat Achilead. Conan on shokeeritud ilus ja tugev naine: mida võib üks mehine barbar veel soovida. Esialgu kimmerlasel muidugi edu pole - amatsoon ju. Appi tuleb juhus: linnakesse saabuvad kummalised kaksikud, kes soovivad palgata kõige tugevamaid sõdalasi. Moodustub salk: kaksikud oma kummalistel kaamelitel, kimmerlane Conan, Achilea oma kolme amatsooni ning kääbusest nuiamehega ning grupp hürkaania sõdalasi Kilpkonna klannist. Kaksikute sooviks on et sõdalased saadaksid neid retkel, mille eesmärgiks on leida üles kõrbesse kadunud linn Janagar. Linn peaks olema varanduserohke ja inimtühi, kuna elanikud lahkusid kiiruga ja ühe öö jooksul. Teekond on ohtlik, sest katsetajaid on teisigi. Millegipärast on kõik pretendendid maagid. Ka kaksikud pole sellest patust puhtad. Conanile see sugugi ei meeldi – tema lihtsa filosoofia järgi on iga maag paha inimene ning iga maagilise teo eest nõutakse sellist hinda, mis muudab olematuks teost saadud kasu.
Ühiselt läbielatud raskused võimaldavad Conanil läheneda Achileale, aga lugeja näeb, et kerge see tal pole. Meeldiv on romaani puhul just see, et siin pole vaid tavaline mõõga ja maagia seiklus vaid on ka sihukest üleloomulikku õudust ning Lovecraftlikku SFi. Kuigi, veriseid lööminguid on ka piisavalt.
Soovitan tõesti lugeda. See romaan oli minu esimene tutvus John Maddox Robertsi loominguga ning pean ütlema, et see oli paljutõotav.Conani saagas paigutub see kusagile sinna Robert E. Howardi juttude «Maja täis kurjategijaid» (Rogues in the House; 1934) ja «Musta Ranniku kuninganna» (Queen of the Black Coast; 1934) vahele.