The Queen of the Damned, Rice Vampiirikroonikate kolmas osa, kujutab endast suuresti teise osa stoori lõppu. Kui varem avastati vaid fragmente vampiiride saamisloost, siis kolmandas osas ronivad kaugetest mudadzunglitest välja veel paar "esimestest vampiiridest" ning lugu saab oma lõpetuse. Queeni on ajalookäsitlusena huvitavam lugeda, kui kroonikate teist osa, sest ta läheb enam sygavuti (ning Rice ajastutunnetus on paeluv igati), kuid raamatuna on ta vähemterviklik. Kui Ricel on tavaks tegevust alguses kyllaltki aeglaselt arendada, et tempo tõuseb alles viimastes peatykkides, kus konfliktid hirmäkiliselt kulmineeruvad, siis selles raamatus on algus liiga aeglane ning lõpp liiga äkiline. Kahtlen, kas oleks huvitav seda iseseisva raamatuna, sarjast eraldi lugeda. Sarja osana aga on tegemist teises osas alustatud huvitava idee lõpetusega, mis ei lase raamatul päris ära vajuda. Hää kyljena mainiksin veel Saturnusena oma lapsi õgiva vampiirikuninganna kuju mõnusat groteski. Halvad kyljed aga... hm... sari hakkab ära vajuma ;(