Kui sarja esimeses osas räägiti nõiaperekonna ajaloost läbi 13 sugupõlve ning pere kaitsevaim - Lasher - oli salapärane kuju, kelle tahte järgi syndmused arenesid, kuid kellest enesest midagi täpsemalt ei teatud, siis sarja teine osa on täielikult tema pärusmaa. Raamat kirjeldab Lasheri silmade läbi iidsete taltoste hõimu põgenemist inimeste eest. Lasher meenutab eelmiseid taassünnikogemusi ning oma kannatlikku sajanditepikkust tööd. (Ajaloolise hõnguga stseenid on Rice leivanumber, ta valdab nende loomist lihtsalt masendavalt hästi.) Kolmeteistkümnendas põlves synnibki nii tugev nõid, kes suudab vaimelajast Lasheri taassünnitada. Taltosed on aga sellised loomad, kes paari hetke jooksul suguvõimeliseks isendiks muutuvad ning kahest paarituvast taltosest sünnivad praktiliselt mõne hetke jooksul uuteks taltosteks maailma ymber hulkuvad lugematud surnute hinged. Pealegi on taltosed kohutavalt pika elueaga ning äärmiselt andekad ja altid kaunitele kunstidele. Lasher võtab vaese nõiaga imetrikke ette, et see tema jaoks naistaltose synnitaks, ning see, et tegemist on tema enda emaga, ei sega teda põrmugi. Lõpuks õnnestub kolmeteistkymnendal nõial ja ta abikaasal nii Lasher ise kui ka äsjasyndinud naistaltos maha lyya ning inimkond surnute hingede invasioonist päästa. Tyypiliselt Ricelik tabudevaba ja pöörane, kohati lausa maniakaalne tegevuskäik, kus emadus-isadus ja perekonnasuhted on äärmuslikult pea peale pööratud. Tõsine viha on alati seotud hoopis vastandliku tundega, sest hoolimata liigisäilitusinstinktidest on elu ohustajad eelkõige kas isad-emad või siis nende järeltulijad. Kohati läheb asi lausa väga haigeks, haigemaks kui enamus verevalamisi ja see on lausa lõbus. Äärmiselt põnev ja värvikas, kohati tiba hullumeelne. Jääb lahtiseks küsimus, et mida nood inimesed ometigi selle liigisäilimise ja loomuvastasuse kallal põdesid, sest kui taltoste rass oleks maailma vallutanud, siis oleks reaalne surematus - Rice lemmikteema jällegi - peale mõnd tühist ärasuremisprotseduuri kõigile garanteeritud. Paradiisi ja jumalat selles raamatus ei eksisteeri ja hale väljavaade, mis surnu hinge ootab, on eeterliku olendina maailmas ringi ekselda. Mitte ei saa aru, miks need rumalad inimesed hoogtöö korras taltoseid ei hakanud aretama.