50-te Ameerika kolkakülas leiab kohalik kooliõpetaja miski väga vana skeleti. Kui saabuvad teadlased leidu uurima, kutsub õpetaja kaasa ka minajutustaja, taibuka teadushuvilise jõnglase Ray. Arvatavalt on leitud kontide omanik tapetud üle 10 000 aasta tagasi, õlaluude vahel turritab odaots, milletaolisega kunagi mammuteid jahiti. Segaseks ja uskumatuks muudab leiu aga see, et skeleti ümber on veel säilinud rõivad – eriskummaluine sünteetiline kombinesoon. Ajarändur tulevikust? Novell laheneb aga inimsuhete plaanis ja paraku üsna etteaimatavat rada pidi.
Tegemist on nostalgiajutuga, lapsepõlve olme elustamisega, mille poole keskealised kirjanikud ja filmitegija tihti pöörudvad. Osalt on vastandatud konservatiivset-protestanlikku amerikanismi ja moodsat teaduskeskset maailmavaadet. Teisalt jälle on see meenutuslugu lapse esimesest kokkupuutumisest meeste-naiste vaheliste suhete mõistetamatu maailmaga. On hästi kirjutatud ja puha aga üle “kolme” ei tahaks sellele jutule panna. Rahuldav.