Milline vahva pealkiri, ah? Raamat ise... Esiteks syzee. Elab Oklahoma osariigis indiaani noormees Billy, endine roheline barett ja Iraagi sõja veteran. Suurt millegagi ei tegele, vestleb oma surnud kuid sarkastilise vanaisa vaimuga, sõidab mootorrattaga.. kuni kohtub imekauni Kasahhi tytarlapsega ja armub kõrvuni.
Siis räägitakse meile sellest, kui paha on indiaanlastel, kelle reservatsioonide naabruses tuumakatsetusi korraldatakse ja radioaktiivseid jäätmeid ladustatakse. Muuhulgas tekib yhe säärase illegaalse jäätmehunniku juurde mingi justkui B-kategooria hollywoodi filmist plehku saanud monstrum, kes inimestel päid ja muid jäsemeid otsast rebib. Vähe sellest! Billy vanaisa teab rääkida, et kui too elukas seal uraanihunniku otsas veel kaua laagerdab, siis kasvab ta suureks ja sööb ära terve maailma! Billy, teadagi, abiellub oma kallimaga ja päästab maailma. Kõige tõsisemaks takistuseks sealjuures on USA Immigratsiooniamet.
Stoori, niisiis, võiks parem olla. Teostus jälle oli piisavalt hea, et kõik see ylaltoodu, nii uskumatu kui ei tundu, kõlbas täiesti lugeda! No oli väheke haltuurat, selle monstrumiga.. ja muudes kohtades. Nelja saab sellegipoolest.