Lahutatud keskealine naisterahvas antikvariaadipidaja nimega Pandora omandab ühe viktoriaanliku medaljoni, mille sees mõned juuksed, ühe naise foto ja miski ladina keelne märge. Kui ta medaljoni avab, satub ta (otsekui unes) teatava erootilise stseeni osaliseks. Nii näiteks avastab ta ühes olukorras oma kunagistele klassivendadele blow jobiI tegemast, siis jälle vägistab teda dušširuumis kamp jalgpallureid. Arsti juures tekib tal lesbiline vahekord ja üks sõber osutub eriti räigeks sadistiks. Igast üleelamisest jääb Pandorale ka mingi füüsiline kinnitus, et see polnud ainult uni. Lõpuks saab ta teada, et medaljon kuulus kunagi kellelegi eriti vagale ja vagurale baptistile, kes elas 104 aastaseks ja kellel pastor ei tuvastanud iialgi ühtegi patust mõtet. Naise seksuaalfantaasiad olid medaljoni lukustatud ja ju ta neid siis seal tasapisi ekspluateeris. Puändiks selgub siiski, et Pandora ei peaks süüdistama toda teist naisterahvast, vaid et medaljon pakub kandja enda fantaasiaid. Igavesti vinge lugu kuni puändini, mis nagu õudusloole sobilikku vinti päris peale ei keeranud.