Kõigepealt eelmises sarja arvustuses tehtud vea parandus. "Aasta parimad õudusjutud" ilmus esimest korda 1971.a. Inglismaal, Sphere`is. Wollheimi DAW kirjastus USA-s trükkis selle ümber ja kui Sphere kolme aasta pärast sarja lõpetas, võttis DAW teatepulga üle - Gerald Page toimetajana, ning seitsmendast numbrist juba K.E. Wagner.
Sari on kuulus ja pisut mässumeelse imidzhiga; uuenduslik igatahes. Omaette väärtuseks on kujunenud Wagberi eessõnad. Selles köites arutleb ta nii sarja kui horrori täiskasvanuks saamise üle (21 ikkagi!); vaagib pisut sarja koha üle horror-antoloogiate kirevas maailmas. Ja lõpuks teatab, et nemad avaldavad ainult parimat; otsivad läbi kõikvõimalikud kohad, kus ingliskeelset horrorit lugeda võib ning teemad ja tabud pole tähtsad - me sülitame poliitilise korrektsuse peale, lubab Wagner ja seda on ka raamatus tehtud...
Sarjal on kaks suurt väärtust. Esiteks on see kõvasti promonud uusi autoreid, kelle Wagner on kuskil välja nurgatagustest üllitiwstest tuhlanud; teiseks on ta tugevalt laiendanud horrori, kui zhanri piire.
21. köide saab "viie", mis sest et 26-st jutust vaid 7 tükki päris viielised on. Uute nimede rohkus minu jaoks on piisav põhjendus. Andrew C.Ferguson, W.M. Shockley, Yvonne Navarro, Simon Clark, Rick Kennett, Adam Meyer... Teemasid ja stiile nagu tavaks, väga erinevaid, klassikalisest tondikast (Kennett) küberpunkluseni, sekka vampiristikat, demonoloogiat ja huumorit. Mõnus lugemine igatahes. Silmapiir on avaram.
Raamatu pärliks pean Shockley "Father`s Gifti" - Vana Testamendi motiive holokaustiga ristav SF-lik horror.
Sari on kuulus ja pisut mässumeelse imidzhiga; uuenduslik igatahes. Omaette väärtuseks on kujunenud Wagberi eessõnad. Selles köites arutleb ta nii sarja kui horrori täiskasvanuks saamise üle (21 ikkagi!); vaagib pisut sarja koha üle horror-antoloogiate kirevas maailmas. Ja lõpuks teatab, et nemad avaldavad ainult parimat; otsivad läbi kõikvõimalikud kohad, kus ingliskeelset horrorit lugeda võib ning teemad ja tabud pole tähtsad - me sülitame poliitilise korrektsuse peale, lubab Wagner ja seda on ka raamatus tehtud...
Sarjal on kaks suurt väärtust. Esiteks on see kõvasti promonud uusi autoreid, kelle Wagner on kuskil välja nurgatagustest üllitiwstest tuhlanud; teiseks on ta tugevalt laiendanud horrori, kui zhanri piire.
21. köide saab "viie", mis sest et 26-st jutust vaid 7 tükki päris viielised on. Uute nimede rohkus minu jaoks on piisav põhjendus. Andrew C.Ferguson, W.M. Shockley, Yvonne Navarro, Simon Clark, Rick Kennett, Adam Meyer... Teemasid ja stiile nagu tavaks, väga erinevaid, klassikalisest tondikast (Kennett) küberpunkluseni, sekka vampiristikat, demonoloogiat ja huumorit. Mõnus lugemine igatahes. Silmapiir on avaram.
Raamatu pärliks pean Shockley "Father`s Gifti" - Vana Testamendi motiive holokaustiga ristav SF-lik horror.