2.
2
3.0
3.
29
4.552
5.
1
4.0
7.
6
4.167
9.
1
4.0
11.
29
4.345
12.
1
2.0
14.
23
4.348
15.
2
2.5
16.
2
4.5
17.
1
2.0
18.
5
4.2
19.
1
4.0
23.
5
3.8
25.
5
4.0
29.
2
4.0
30.
2
3.0
31.
3
3.667
33.
1
3.0
34.
2
5.0
35.
24
3.833
41.
1
2.0
44.
3
4.667
45.
2
4.5
50.
1
4.0
57.
2
3.5
58.
1
5.0
64.
15
4.067
69.
1
2.0
70.
1
2.0
13.
1
5.0
22.
3
3.667
23.
1
4.0
24.
9
4.667
25.
1
4.0
27.
1
4.0
32.
1
3.0
33.
1
4.0
35.
1
5.0
37.
8
4.375
39.
8
4.375
42.
4
5.0
44.
2
3.5
46.
6
4.0
47.
3
5.0
51.
1
3.0
52.
1
5.0
54.
1
5.0
55.
1
5.0
56.
1
5.0
57.
1
3.0
59.
1
3.0
1.
4
4.75
10.
1
4.0
12.
2
3.5
16.
11
4.091
17.
1
3.0
19.
1
3.0
24.
2
3.5
26.
10
4.2
29.
1
5.0
31.
1
2.0
32.
1
4.0
45.
7
3.857
46.
4
5.0
47.
1
4.0
49.
1
2.0
50.
1
3.0
51.
1
3.0
53.
12
4.583
55.
1
5.0
59.
10
3.7
60.
1
5.0
61.
18
4.722
62.
2
4.0
64.
9
3.889
68.
1
3.0
71.
1
3.0
76.
1
3.0
79.
2
3.0
80.
1
4.0
82.
1
3.0
85.
6
4.5
86.
2
4.5
87.
11
4.818
88.
1
4.0
89.
1
5.0
94.
26
4.615
95.
5
4.8
97.
1
4.0
100.
1
4.0
105.
4
4.0
106.
12
4.75
107.
1
5.0
108.
3
4.333
109.
2
4.0
110.
1
5.0
111.
1
5.0
113.
10
4.0
114.
3
4.667
115.
2
2.5
118.
2
4.0
119.
1
4.0
123.
1
4.0
126.
3
4.333
129.
12
4.25
133.
2
4.0
134.
2
4.0
136.
2
4.0
138.
1
3.0
149.
2
3.0
150.
2
3.0
151.
2
3.0
152.
2
3.0
153.
1
4.0
154.
2
4.0
155.
1
3.0
157.
1
4.0
164.
1
4.0
165.
1
4.0
170.
6
3.333
171.
1
4.0
182.
1
4.0
189.
1
4.0
191.
1
5.0
193.
1
3.0
194.
1
5.0
196.
1
5.0
198.
3
4.667
204.
1
3.0
207.
1
5.0
208.
1
5.0
216.
1
4.0
2.
2
5.0
6.
2
4.5
12.
4
4.5
16.
1
5.0
20.
1
4.0
21.
1
5.0
26.
2
4.5
27.
8
4.0
31.
1
5.0
41.
4
4.75
49.
1
4.0
55.
1
5.0
62.
1
3.0
63.
1
4.0
74.
1
4.0
75.
1
5.0
77.
2
3.0
93.
10
4.7
(romaan aastast 1969)
Esimesed kaheksakümmend lehekülge on toredad, viimased viiskümmend normaalsed, nende vahele jääv umbes sadakond võrdlemisi tüütud. David Falkayn ühe peategelasena on sama ilmetu kui Lew R. Bergi tegelased, sootuks isikupärasemad on van Rijn ja nende muust rassist kaks abilist. Idee taimtoiduliste olendite, kel puudub piurdusmehhanism oma raevu talitsemiseks, hajustsivilisatsioonist, kus puudub arvestatav koostöö, on tore. Jutus "Territory" kohtame teist, lihasööjate tsivilisatsiooni, kes kardinaalselt erineval põhjusel vastastikku kasulikuks koostööks võimeline pole. Mitmekesine menüü on see, mis meist, inimestest, kosmose valitsejad teeb.
Aga üldiselt jätab see seiklustele ehitatud ja keskkooliõpilasele silmaringi arendavat materjali pakkuv romaan mind üsna külmaks ning Andersoni loomingu tipuks pean jätkuvalt tema lühijutte nagu "Windmill", "The Man Who Came Early", "My Object All Sublime" ...
