Suhted kahe hõimu vahel kujunevad aga üpris teravaks. Manse Everardi abiga naaseb Wanda minevikku tagasi, kus peab laveerima Ajapatrulli rangete reeglite ning oma südametunnistuse vahel. Arenenum hõim - Pilverahvas - maksustab Meie ning nende elu muutub väljakannatamatuks. Voolab veri.
Kogenematu Wanda satub keerulisse olukorda, kus kõige lihtsam on teha mitte midagi. Anderson modelleerib siin mitmed ühiskondlike suhteid; näitab, kui raske on olla jumal ja mitte sekkuda. Manse Everard tegutseb tagaplaanil, antakse vihjeid, et Wanda võib tulevikus Danellialastele miskipärast suurt huvi pakkuda, neiuga näikse seoses olevat teatav saladus.
Siin ei lahendata mingit ajaparadoksi ega võidelda mineviku muutjatega; rahulik, ent pingestatud tekst, mis efektselt puänteeritud. Ootamatu toonimuutus Ajapatrulli sarjas... Julgeks isegi seni sarja kõige mõjuvamaks tekstiks pidada.