Kasutajainfo

Poul Anderson

25.11.1926–31.07.2001

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Poul Anderson ·

Duel on Syrtis

(jutt aastast 1951)

ajakirjapublikatsioon: «Planet Stories» 1951; märts
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Duell Syrtisel»
autorikogu «Taevarahvas» 2008

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
5
4
0
2
0
Keskmine hinne
4.091
Arvustused (11)

Maalased on Marsi koloniseerinud ja selle põlisasukad orjastanud. Tegelikult on jutu tegevusajaks marslaste orjapidamine küll keelatud ja nende küttimine kah. Aga ega neist suurt midagi järgi enam pole.

Ropprikas miljonär Riordan on otsustanud oma trofeekogu täiustada, kuni veel võimalik, korralik metsiku marslase nahaga. Saabki siis viimase vaba ja metsiku marslase koordinaadid ja duell algab.

Siuke tõsine ja heroiline lugu. Tore on see, et Anderson on jahimehestki aru saada püüdnud ning ei mõista teda 100% hukka. Päris lõpp kisub küll viiele väikse miinuse taha.

Teksti loeti eesti keeles

Mõte, et kiviaja tasemel pärismaalane raketi ärandab ja viib sellest leitud seadmed ja relvad omade juurde kopeerimiseks, on nii tobe, et kuidagi ei saa rahuldavat hinnet anda. Seda, et hiir püssi lõhki lööb, ma ka ei usu. St. tänapäeval küll, aga kui juba Marsi peal jahti peetakse, siis võiks arvata, et relvameistrite käsutuses on tänastest palju edevamaid sulameid ja nii edasi.

12.06.2008: Kristjan-Jaak Rätsepa analoogia 19. sajandi püssidega on väär. Esiteks ei õppinud indiaanlased ka neid ise valmistama (küll aga lahti võtma ning kokku tagasi panema) ja teiseks saab püssilaskmise katse-eksituse meetodil enamvähem ära õppida, elektroonikat täis lennuki juhtimist aga mitte.

Teksti loeti inglise keeles

Ähh, mind häiris nagu see, et kuidas saab hibernatsioonis aju 100% täistaktiga töötada? Aju on ju kõige suurem hapnikuõgerd üleüldse ja "energiasäästurezhiimi" minnes tõmmatakse kõigepealt ikka "protsessoril" takti maha. Kuna loo puant oli üles ehitatud ebatõesele faktile, siis saab "4"
Teksti loeti eesti keeles

Selle loo "parim enne" kuupäev ületati aastakümneid enne minu sündi ja kahjuks pole tegu igihalja klassikaga, mis aastatega oma väärtust ei kaota.
Teksti loeti eesti keeles

Jah, lugu on tehnoloogiliselt kaasajast maha jäänud ja nagu kunagi Heinleini arvustades mainitud, ei suuda ma lugusid Marsi kõrbetest ning Veenuse džunglitest võtta nii tõsiselt, kui näiteks Alastair Reynoldsi loomingut, ent see selleks... Muidu pole ju tegu halva looga, ehkki tahaks teada, milleni viis jahi ootamatu lõpp laiemas plaanis Marsi elus.

Ma ei arva, et mõte raketti ärandavast pärismaalasest oleks tobedam kui valgetelt püssid ja hobused käigupealt üle võtnud indiaanlased või mingi kannibalidest Aafrika geriljarühmituse kodulehekülg võrgus. Mõistuslikud olendid on võimelised enda arengutasemest tükk maad kõrgemal seisvat tehnikat kiiresti kasutama õppima. Konkreetne "öökullike" oli ju aastaid maalaste baasi lähedal viibinud ja teadis nende elust ühte koma teist.

Teksti loeti eesti keeles

Jutt mis mulle normaalasendis üldse ei peaks meeldima, kuna on üles ehitatud (negatiivses mõttes) hemingwaylikus laadis - ainult miski looduses trampimine ja jahitegevuse kirjeldus. Aga näe meeldis. "Duell Syrtisel" on hea näide sellisest 1951. aasta ulmest, mis ei ole tänapäevaks moraalselt ega kirjanduslikult vananenud ja on endiselt heas vormis. Jutt näitab, et juba siis oskas Anderson end seada "peavoolust" veidi erinevale lainele käsitledes mitte Marsilt lähtuvat invasiooniohtu vaid inimkolonisatsioonist lähtuvat ohtu muudele maailmadele. Noore autori kohta erakordselt küps tekst ja lõpp on ka võimas. Saab kindla "viie".
Teksti loeti eesti keeles

Minu meelest selline bradburylik Marsi-lugu. Kuid mitte päris, sest Bradbury oleks olnud ilmselt süngem, vähem seikluslik ja rohkem psühholoogilisem.

Loo lõpp, tuhat aastat üksildust, on aga sama rafineeritud, kui see Suurmeistril oleks olnud.

Hoolimata suhteliselt ettearvatavast lõpust mulle see lugu meeldis, humanist nagu ma olen. Paralleelid Ameerika Ühendriikide kodusõja ja orjade ning orjapidajatega ei seganud, pigem vastupidi.

Teksti loeti eesti keeles

Väga hea lugu. Võib-olla mõned tehnoloogiat ja selle kasutamist puudutavad nüansid olid küsitava väärtusega, kuid jutu idee ja tekstiga loodud atmosfäär olid suurepärased. Kindel "viis".
Teksti loeti eesti keeles

Maalased on Marsi koloniseerinud ning kohalikud orjastanud. Hiljem küll anti marslastele vabadus tagasi, kuid inimeste põlglik suhtumine nendesse kui alamatesse olenditesse säilis. Saabub ühel päeval punasele planeedile rikas kütt, kelle ainus soov on kohalikule jahti pidada. Leitaksegi sobiv isend ja mäng võib alata. Kuigi mulle väga need Marsi lood väga ei istu, sest ma ei saa kuidagi üle ega ümber faktist, et seal ei ole elu, mulle see lugu meeldis. Eelkõige just teostuse pärast. Suhteliselt igavast ideest oli päris kena jutt kokku pandud. Ebaloogilisused kõrvale jättes kindel neli
Teksti loeti eesti keeles

Mulle meeldis süžee ja loo hoogsus. Meeldis keskkond. Mis ei meeldinud, oli see, et tekst oli liiga klišeelik ja ettearvatav ning midagi väga üllatavat välja ei pakkunud.
Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: märts 2026
veebruar 2026
jaanuar 2026
detsember 2025
november 2025
oktoober 2025

Autorite sildid: