Lühiromaani "Eksimuste kurbmäng" tegevus toimub Sandra Mieseli järgi Andersoni tulevikuajaloos kuskil 4. aastatuhande teise poole alguses, mil impeerium on lagunenud ning tähesüsteemid langenud tehnilises arengus tagasi mingi "varatehnilise feodalismi" perioodi vmt. Tehnoloogia on olemas, kuid võrreldes impeeriumi hiilgeaegadega on selle tase, nagu tänapäeva inimesele mingi tehnikaseade keskajast. Sisu on lihtne. Roan Tomi nimeline kosmosepiraat satub koos oma kahe naisega lennuaparaadi rikke tõttu planeedile, kus tekivad lingvistilised arusaamatused kohalikega, kes mõne aja eest on üle elanud peategelase piraaditsemistest märksa metsikuma piraadirünnaku. Lugu on lihtne ja mõnuga loetav (happy end, loomulikult), kuid siin puudub mingi sügavam idee, peale selle, et tsivilisatsiooni häving toob kaasa teadmiste kadumise, mis võib päädida sellega, et eri maailmades sama keelt rääkivad inimesed omistavad samale sõnale kardinaalselt erineva emotsionaalse ja moraalse sisuga tähendusi. Et killustumine ja võõrandumine võib olla totaalne.