Kuna on ulme, siis põhimõtteliselt kommenteerin...
Vahelduseks kõigile neile universiumitele, SOILERitele ja kriminaal-kretinistlikele aktidele Mika Waltari mitteulmeliste romaanide kallal...
Pea 100leheküljeline lühiromaan "Impeeriumi eelpost" räägib perioodist Andersoni Tulevikuajaloos, mil impeerium ise on juba vaikselt lagunemas (servadest), keskuses seda ilmselt eriti veel ei aduta, Dominic Flandry on seal täies tegutsemishoos, aga perifeerias haarab võimust separatism.
Ksenoloog John Ridenour saadetakse miskile ääreplaneedile, kus impeeriumimeelsete 9 linna koloonia vastu on tegevusse astunud kohalikud elanikud, toetuseks nende naisisendeil arenenenud erilised paravõimed (skill) ja miskid veidrad linnud-loomad-elukad. Nii hämaralt räägin, kuna pole enam meeles täpselt, tekst jäi igavuse tõttu paariks kuuks pooleli ja ehk see ongi kõikse olulisem. Nüüd edasi lugedes polnud küll ekstra igav, aga mitte ka just esimese klassi leheküljekeeraja.
Ridenouri kerge diversiooniakt ebaõnnestub ning kohalikud tõestavad talle, et suudavad vastu astuda isegi keiserlikele tuumaarsenaliga varustatud tähelaevadele. Selline sujuv jutt, sobib ajalooõpiku kõrvale näitlikuks lugemikupalaks. Tüüpiline keskmine Anderson, milles puudub igasugunegi teravus. Igav ja tavapäraselt normaalne nagu keskeakriisi ületanud inimeste elu.
Vahelduseks kõigile neile universiumitele, SOILERitele ja kriminaal-kretinistlikele aktidele Mika Waltari mitteulmeliste romaanide kallal...
Pea 100leheküljeline lühiromaan "Impeeriumi eelpost" räägib perioodist Andersoni Tulevikuajaloos, mil impeerium ise on juba vaikselt lagunemas (servadest), keskuses seda ilmselt eriti veel ei aduta, Dominic Flandry on seal täies tegutsemishoos, aga perifeerias haarab võimust separatism.
Ksenoloog John Ridenour saadetakse miskile ääreplaneedile, kus impeeriumimeelsete 9 linna koloonia vastu on tegevusse astunud kohalikud elanikud, toetuseks nende naisisendeil arenenenud erilised paravõimed (skill) ja miskid veidrad linnud-loomad-elukad. Nii hämaralt räägin, kuna pole enam meeles täpselt, tekst jäi igavuse tõttu paariks kuuks pooleli ja ehk see ongi kõikse olulisem. Nüüd edasi lugedes polnud küll ekstra igav, aga mitte ka just esimese klassi leheküljekeeraja.
Ridenouri kerge diversiooniakt ebaõnnestub ning kohalikud tõestavad talle, et suudavad vastu astuda isegi keiserlikele tuumaarsenaliga varustatud tähelaevadele. Selline sujuv jutt, sobib ajalooõpiku kõrvale näitlikuks lugemikupalaks. Tüüpiline keskmine Anderson, milles puudub igasugunegi teravus. Igav ja tavapäraselt normaalne nagu keskeakriisi ületanud inimeste elu.