Võimalik, et ma teen nüüd Poul Andersonile liiga, aga igasugust ürginimeste-teemalist ulmet arvustades on mul üsna raske objektiivne olla.
Loo peategelane on keegi prantsuse päritolu ameeriklane, kes nõustub osalema ühe professori katses. Professori katse mõte on selles, et kõikvõimalike psühhovahenditega (trankvilisaatorid + hüpnoos) vabastab ta katsealuse teadvuse ning see rändab mööda sugupuud ja piki aega tagasi ning siis saab otseallikatest teada, et milline oli elu vanasti.
Jutt ongi selle katse kirjeldus. Elu ürgajal, kus üks mees toob vaenlaste käest tagasi oma naise... Ilus ja heroiline lugu, kuid mind isiklikult jättis see kõik üsna külmaks...