Ganch saabub New Hermesele salaülesandega teha kindlaks planeedi kaitsevõime jms, lühidalt valmistab ette oma sõjaka rahva agressiooni. Oma meeldivaks üllatuseks avastab ta, et planeedi elanikkond on selline hooletu kamp mängureid. Isegi restoranis maksavad arveid kulli ja kirja visates, et kui võidad ettekandjat, ei pea arvet maksma. Lennuvägi on seevastu unarusse jäänud, pole korralikke arvuteid ega midagi. Kuidas ja miks asjad lõpuks kujunevad, lugege ise. Jutt on lugemist väärt küll.
Anderson meenutab jutu eessõnas, et armastas koos näiteks Heinleini, Asimovi ja Sprague de Campiga Astoundingu ajal pokrit mängida. Kui võrrelda Asimovi "Masinaga, mis võitis sõja", siis meeldis see Andersoni variant mulle rohkem. Aga Kinship with the Stars kogus on ka palju paremaid tükke, sestap neli.