Skjoldungid elasid Sjaellandil ning üritasid koondada oma valitsuse alla ühtseks kogu tänapäevast Taanit, lisaks sakse, jüüte ja Skaanet. Ilmselt on enamus tegelasi suuremal või vähemal määral olnud ajaloolised isikud. Kindlasti oli seda kuningavennad Hroar ja Helgi ning viimase poeg Hrolf, kes suutiski kujundada tugeva riikluse, olles omamoodi Taani kuningas Arthuriks, kutsus oma “ümarlaua” äärde vapraid võitlejaid ning üritas valitseda õiglaselt. Inimlik kadedus ja võimuiha, millele lisandus Odini raev, murdsid siiski selle valitsuse. Legendid jäid.
Ei saagad ega Grammaticus räägi poole sõnagagi, kuidas inimesed tegelikult elasid, milline oli olme. Skandinaavias on palju viikingikülasid ja vabaõhumuuseume, kus minevikku üritatakse rekonstrieerida. Peale arheoloogia on abiks katse-eksitus meetod ja väga ebamäärased vihjed saagadest. Tulemusena võib Taanist mitmelt poolt leida autentset minevikku; esimene viikingitare püstitati Trelleborgis 1943.a. Nii et Anderson põimibki “Hrolf Krakis” tasakaalustatult ühte etnograafilise tõepära, detailiseerituse ning mütoloogia trollidest, haldjatest, kurjadest nõidumistest, jumalatest. Kuna tulemile lisandub usutav ja tõepärane ajalooline foon ning erakordselt tasemel jutuvestmise kvaliteet (sedapuhku!), saan hinnata romaani ja lugemiselamust ainult “viie” ja plussidega.
Meeldis mulle “Hrolf Kraki” “Jumalate sõjast” rohkem... Põhjendada ei oska. Võibolla rohkem oli keskendutud inimlikule plaanile, keerulistele saatuste põimumisele. Hrolfi isa oli ühtlasi tema vanaisa ja tema ema ka ta õde. Loos oli vähem mütoloogiat ja jumalate füüsilist sekkumist. Ja kui midagi romaan meile ütleb, siis seda, et ka neil julmadel sajanditel hindasid inimesed üle kõige au, vaprust, ennastsalgavust, üllaid ideaale, inimlikkust. Aga alati on neid kadedaid, kelle isiklikud ambitsioonid lämmatavad teiste õnne.
Nii et kohustuslik lugemisvara neile, keda huvitab Põhjala mütoloogia ja ajalugu, kellele meeldisid muud Andersoni fantasyd ja näiteks Harrisoni-Holmi “Vasara ja risti” triloogia või mitteulmeline “Orm Punane”. Kindlasti on Anderson siin saagadele üht-teist lisanud, kuid üldiselt võib siiski vaimustuda muistsete skaldide fabuleerimisoskust ja ilukirjanduslikust meisterlikkusest! Kokkuvõtteks: “Hrolf Kraki saaga” on Andersoni küps ja kõrgetasemeline ajalooline fantasy Taani legendaarsest ajaloost, mida läbivad igipõlised armastuse, reetmise, vastutuse ja vapruse teemad. Soovitan väga!