Muhe lugemine, kuid siiski alla ta"iuslikkuse (ehk seeto~ttu, et eelnevaks loetud asjaks oli sa"a"rane briljant, nagu "Murtud mo~o~k), aga sellegipoolest asi, mida vo~ib uuesti lugeda. Tegelikult vist isegi tean neid po~hjuseid, miks raamatust ja"i selline... veidi kahtlane mulje. Selleks on teose antitolkienilikkus, selles esinev haldjate kujutamine paha poole esindajana hea ja kurja vo~itluses, sella kui inimkond peaaegu tervikuna headust esindas. No lihtsalt ei usu midagi sellist. So~rmuste Isandas oli see veel mo~istetav, seal seletai tagapo~hja veidi rohkem a"ra, aga Andersen esitas maailma, o"eldes, et vo~ta vastu. Tegelikult pole mul ju hea ja kurja vo~itluse vastu midagi. Eriti mitte siis, kui asi on ha"sti kujutatud. Ma tahan aga tajuda teise poole motiive, tegelikult isegi mo~lema poole omi. Kui ma"ekoll on na"ljane ja inimene ta selle eest maha lo"o"b, siis on see usutav isegi primitiivseimas kirjutises. Aga selline maailmade, Kaose ja Korra kokkupo~rge, nagu antud teoses on, tahab nagu veidi ka minusugusele raudkivipeale selgeks tegemist. Miski aga hoidis neid nii erinevaid Kaose pooldajaid koos. See oli oht saada Korra poolt a"ra ha"vitatud. Nii et kumb pool siis oli hea ja kumb halb? Ja ahldjate eluro~o~m, mis nii kaootiline yhes paadis koos Surmaratsuga... noh, jaha, Jutustamislaad oli muidu ladus ja teos oli kena. Ja see na"rimine... need olid vaid pisiasjad, vo~rreldes teose juba eespool a"ra ma"rgitud heade kylgedega. On u raamat ikkagi vii va"a"riv teos, mille lugemist pole vo~imalik kahetseda. Oh, ja kindlasti oli teose lahedaim tegelane troll. Ei ma"letagi, kus midagi taolist oli ennem ette tulnud, midagi sarnast oli nagu kahes teoses veel, aga et s22rane elukas kannaks trolli nime... See on kindlasti Andersoni sihilik torge Po~hjala myytide pihta. P.S. Neli Andersoni, neli viit. Yllatus mulle endalegi. Ju sisi on tegemist millegi heaga ka yldisemas mo~ttes... vo~i on mul seni olnud tema teostega tutvumisel va"ga hea o~nn.
