Eessõnas ütleb Anderson ise, et need jutud ei toimu ühes tulevikumaailmas (ehkki minu meelest on sellele väga lähedal) ja et neid ühendab küsimus: kui palju teadus, niipalju, kui me sellest teame, suudab ümbritsevat maailma seletada? No üsna universaalne valem ju, ja kui mitte "In the Shadow" sobiks kõiki jutte iseloomustama küsimuseasetused inimese ja tema elukeskkonna suhestatusest ja vastasmõjudest; tasakaaluotsing kooseksisteermisvõimaluste vahel ning eluvormide mõjutamise/muutmise lubatavaus. Loomulikult on kirjaniku sümpaatia maheda, ökoloogiliselt mitmekesise rahuliku kooseksisteerimise poolel, kus samas teadus on väga kõrgelt arenenud ja tagatud indiviidi kõik vabadused. Ohte harmooniale, neid mis inimloomusest ja vahest ja objektiivsetest asjaoludest tulenevad, ta siin kogumikus vaagibki.
"The Queen..." (Hugo, Nebula ja Locus 1972!) räägib põnevusloo ühe planeedi aborigeenidest, kes end varjavad ning inimsoo mütoloogiast inspireerituna end haldjateks moondavad ja õõnestustööga tegelevad. "Home" ei taha uskuda, et inimene ja võõras rass saaksid vennalikult (kuigi kaua) koos elada. "Alien Enemy`s" suretab planeedi enda elukeskkond koloniste tasapisi välja, nii nagu juhutus viikingitega Gröönimaal. "The Faun" on täpselt sihitud effektse sõnumiga lühipala - milleks püssiga ja kohe tapma, kui saab ka teisiti. "In the Shadow" põhineb 1965.avaldatud füüsikalisel teoorial varimateeriast... ebaõnnestunud ja igav tekst mu meelest. "Time Lag" on jällegi tipptekst, hoogne ja traagilise sisu, ent õnneliku lõpuga mitmest tuntud motiivist ainest ammutav seiklusjutt, millel nii tõsiteaduslik kui inimlik sõnum vägagi paigas.
Soovitan soojalt, tõesti väga hea kogumik on.