Meeldiva erandina tunnistab autor jutu eessõnas, et tal sygavalt siiber on saanud nendest anglo-ameerika ulmekirjanike (metsiku) läänelikest tulevikuvisioonidest. Sedapuhku on jutt kirja pannud traditsioonilises Jaapani No näidendi vormis. Ja sugugi mitte halvasti. Noor preester rändab mööda päikesesysteemi taevakehi, nyydseks lahkunud suure guru Rokuro jälgedes, lootes sedaviisi õndsaks saada. Yhel asteroidil satub ta kunagises Rokuro yksildases peatuspaigas kummalise roboti otsa. Robot, nagu selgub, sisaldab koopiat noorukese Rokuro teadvusest. Koopia kurdab, et tulenevalt oma masinlikust olemusest on tal sygavaid raskusi nirvaanasse jõudmisega. Raske juhtum. Aga lugu oli päris hea.